Kui kiiresti tuleb sünd registreerida?
Lapse sünd registreeritakse ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast perekonnaseisuasutuses, kellele sellekohane avaldus esitatakse.

 

Sündi on võimalik registreerida Kiili Vallavalitsuses, aga ka kõikides teistes kohalikes omavalitsustes, sõltumata elukohast.

 

Lisaks riiklikule sünnitoetusele maksab Kiili vald sünnitoetust, mille suurus 2010. aastal on 4000 krooni.

 

 

Toetust antakse
1) täies määras iga vastsündinu ja lapsendatud lapse vanemale, kui mõlema vanema või üksikvanema elukohana rahvastikuregistris on Kiili vald ja lapse elukohaks rahvastikuregistris on Kiili vald;
2) pooles määras iga vastsündinu ja lapsendatud lapse emale, kui tema elukohana rahvastikuregistris on Kiili vald ja lapse elukohaks rahvastikuregistris on Kiili vald ning lapse isa elukohana rahvastikuregistris ei ole Kiili vald.

1. juulil 2010 jõustuvad uus perekonnaseadus  ja perekonnaseisutoimingute seadus . Nendest tulenevad muudatused sünni ja surma registreerimisel vallavalitsuses.

 

Sünni registreerimiseks esitab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates isiklikult vallavalitsusele kirjaliku vormikohase avalduse. Mõjuval põhjusel võib vallavalitsus sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni 2 kuuni. Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust, selgitab vallavalitsuse perekonnaseisuametnik avaldajale isaduse omaksvõtu avalduse esitamise võimalust, samuti võimalust nõuda põlvnemise tuvastamist kohtu korras.

 

Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek. Alaealine (alla 18aastane) isik või piiratud teovõimega täisealine isik võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja nõusolekul. Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine isik, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.

Piiratud teovõimega vanemal (alaealisel vanemal) ei ole õigust last esindada ja ta teostab lapse suhtes isikuhooldusõigust koos lapse seadusliku esindajaga. S.t, alaealine lapsevanem saab tulla oma lapse sündi registreerima ainult koos oma vanematega (lapse vanavanematega). Alaealisel vanemal on õigus enne lapse sündi pöörduda ise kohtu poole ja paluda laiendada oma teovõimet. Kui kohus laiendab alaealise vanema teovõimet, saab alaealine vanem tulla ise oma lapse sündi registreerima.

Omavahel abielus olevatel vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil ühine hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta vanema hooldusõigust vaid ühele vanematest. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, see tuleneb põlvnemisest, mitte hooldusõigusest.

Lapse nimi kantakse rahvastikuregistrisse tema seadusliku esindaja avalduse alusel, lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema või eestkostja ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab vallavalitsus, milline eesnimi lapsele antakse.

Lapse sünd registreeritakse vallavalitsuses 7 tööpäeva jooksul sünni registreerimise avalduse saamisest. Lapse sünni registreerimisel väljastatakse vanematele sünnitõend (soovi korral mõlemale vanemale), mis on kinnitatud väljavõte rahvastikuregistri andmetest.  

Väljavõtteid rahvastikuregistrist saab isik taotleda ainult kirjalikult enda, oma alaealise lapse ja eestkostetava kohta.  

Informatsiooni perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse kohta annavad Kiili vallakantselei perekonnaseisuametnikud Iren Jõeleht, telefon 6790279, 5224846, e-post iren.joeleht@kiilivald.ee  ja spetsialist Kadri Tuisk, telefon 6790263,e-post kadri.tuisk@kiilivald.ee