Aastate tegu

Tiitel Aastate tegu 2014 Vambo Kaal

Vambo Kaal - sündinud  12. märtsil 1949 Pöides - juhtis valda keerulistel ja kiiresti muutuvatel aegadel möödunud kümnendi alguses (2003 – 2009). Aastatuhande algus oli aeg, mil Kiili vajas julgeid muutusi ja selleks oli vaja julget ja eesmärgile pühendunud inimest.

Vambo Kaal suutis täita need ootused, ta oli õige mees, õigel ajal ja õiges kohas. Ta julges riskida ja omas päevamuredest avaramat vaadet. Ühesõnaga, Vambo oli mees, kes selle sajandi alguses valda tulles „asjad käima pani".

Kui paluda tal võrrelda Kiili valda aastal 2003, mil ta vallavanema ametisse asus, ning aastal 2014, siis ütleb ta, et need pole võrreldavad. "Elanike arv on üle kahe korra kasvanud. Kiili alevi keskus oli siis lagunenud asju täis. Üks kauplus, kuhu parema meelega ei läinud. Sularahaautomaatigi polnud," iseloomustab Vambo ja julgustab ka praegust vallavalitsust ja -volikogu suurelt mõtlema ja samamoodi ka planeerima. "Kõige olulisem on planeerimine - seda tuleb teha perspektiiviga, mõnikord isegi järgmise 50 aasta peale mõeldes, mitte ainult 2-5 aasta peale.".

Vambo Kaal oli ka see, kes aastal 2004 käivitas vallas auhinna Aasta Tegu väljaandmise. Nüüd jõudis auhind ringiga temani tagasi ning on mitmusesse pandud: Aastate Tegu.

Aunimetuse omistamine ei tähenda seda, et selle saaja töö on tehtud - ka täna on hr Kaal aktiivne Kiili Vallavolikogu liige ja volikogu eelarve-ja majanduskomisjoni aseesimees ning tema kogemustepagas on valla jaoks endiselt oluline.

Tiitel Aastate tegu 2015 Salme-Susanna Hinnov

Salme-Susanna Hinnov - 13.11.1924 -28.04.2015 Töö Sausti kooli direktorina algas 1951. aastal. Kool kasvas ning 1968. aastal ühines Nabala kooliga. Direktori ametis jätkas Salme-Susanna Hinnov kuni 1980. aastani. Seejärel Kiili koolis ajaloo- ja ühiskonnaõpetajana veel 20 aastat. 

29 aastat koolijuhina sisaldasid sõjast räsitud Sausti mõisahoone korrastamist, uue koolihoone ehitust kahe kooli ühinemisperioodil, kooliaedade rajamist nii Sausti kui Kiili, kabinetsüsteemi rakendamist, pidevaid väliskülaliste vastuvõtte 70-aastatel, koostööprojekte Soomega,  jne.  Päeval koolijuht ja õpetaja, ülejäänud ööpäeva internaadis "kasuema" rollis - nii kasvasid tema käe all Sausti mõisas sajad lapsed.

Märkimata ei saa jätta tihedat koostööd kohaliku kolhoosi, ettevõtete ja lastevanematega ning oskust luua kokkuhoidev töökollektiiv, märgata ja esile tõsta töötajate töötulemusi, toetada raskuste korral, innustada ja tänada tehtu eest.

Hooliv, samas nõudlik koolijuht Salme-Susanna Hinnov on pea 30 aastat elanud kohaliku hariduse edendamise nimel, töötanud 50 aastat õpetajana. Raske on kokku lugeda nende noorte  inimeste arvu, kes tema õpetusi ajas edasi kannavad.

Tiitel Aastate tegu 2016 Salme Väljataga

Salme Väljataga - sündinud 15. aprillil 1943 Paekna küla elanikuna on pidevalt tundnud muret nii kohapealse kogukonna kui ka laiemalt Kiili valla elanike kui laiemalt Harjumaa elanike elamisväärsete tingimuste säilitamise osas. Tema tegevuse keskmeks on olnud Kiili valla lõunaossa jääv Nabala piirkond. Sellest tsentrist kanduv mõju on ulatunud üle Eesti. Võitlus loodus- ja kultuuriväärtuste säilimise eest ning paekarjääride ja Rail Balticu trassi rajamise vastu kinnitavad fakti, et ka vähesed suudavad palju ära teha. Tema elutööna on valminud 102 leheküljel Nabala lubjakivimaardla kronoloogia, 1987- 2015.

Nabala paekarjääride rajamise vastane võitlus, mis sai alguse probleemi tutvustamisest ning loodusreostuse elanikkonnale teavitamisest, kulmineerus karjääridevastase toetusallkirjade kogumise kampaaniaga ja erinevate ürituste korraldamisega. Allkirju kogunes 91 riigist ligi 65 000. Kampaania andis tõuke probleemi laialdaseks käsitlemiseks ning sellele andsid oma panuse mitmed tuntud kultuuri ja kunstiinimesed. Rahva surve päädis Nabala - Tuhala looduskaitseala loomise algatamisega 2013. aasta lõpus ja jõustumisega 01.12.2014. Sellele eelnes intensiivne töö piirkonna loodusväärtuste väljaselgitamisel. Kaitseala territoorium on paljude ekspertide arvates uurituse poolest maailmatasemel.

Salme Väljataga on alati lahke oma teadmisi jagama.  2014. a valmis Kiili valla loodus-ja kultuuriväärtuste kui valla varanduse kambri tutvustamise seisukohalt ülioluline Nabala - Paekna matkarada. Selle piirkonna pärandobjektid on nüüd viidastatud, kaardistatud ja selgitavate tahvlitega kirjeldatud.

Selle kõige üheks aktiivseks eestvedajaks on olnud Salme Väljataga, kes alati silmas pidanud printsiipi: „Narrid loodust üks kord, ta narrib sind üheksa korda vastu"

Tiitel Aastate tegu 2016 Heiki Mikomägi

Heiki Mikomägi - sündinud 25. veebruaril 1962 - põliste Kiili juurtega Kiili valla kodanik.
Valla seisukohast on väga oluline ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine, millega Heiki Mikomägi on pikki aastaid tegelenud AS Efekt´i üles ehitades.  Ühtlasi on ta kasvatanud ettevõtlikku vaimu ka oma lastes, kellest üks on täna ise Kiili valla suurimaid tööandjaid ettevõtte EstNor kaudu.

Mikomägide perkonnaga seotud ettevõtted on toonud tuntust ka Kiili vallale, nt valmistas Eesti-Vene piiri tähised AS Efekt. Kõrgeid kohti konkurssidel on saanud Norras püsti pandud puitmajad, mis toodetud  OÜ EstNor poolt Kiilis. Tunnustus Heiki Mikomägile ei ole seega ainult tunnustus talle, vaid ka teistele temaga seotud ettevõtlikele inimestele, sh Kiili Ettevõtjate Liidule, mille pikaaegne liige ja eestvedaja kandidaat on olnud.  Aktiivsete ettevõtjate liit on teistes omavalitsustes üsna haruldane nähtus.
Heiki Mikomägi on rajanud Leader meetme abiga Kiili valda Vaela Külakeskuse, kus tegutsevad aktiivselt mitmed huviringid ja on tegevuseks ruumi saanud väikeettevõtted. Hoones peab istungeid ka Kiili Vallavolikogu.

Heiki Mikomägi on tegev Nelja Valla Kogu juhatuses, kus ta on järjekindlalt seisnud Kiili valla huvide eest. Kandidaat on olnud mitmel puhul ka Kiili õpilaste sponsor-toetaja.

Tiitel Aastate tegu 2017 Liis Jurak

Liis Jurak - sündinud 27. mail 1942 Jõgevamaal. Kiili tuli ta elama 1974. aastal ning asus juhtima kohalikku lasteaeda. Töökohaks sai uus hoone, mis andis häid võimalusi töö korraldamiseks, kuigi tollased ehitusvead muutsid juhi töö esialgu raskemaks.  Järgnes uue lasteaia õueala kujundamine ja hooldamine.

Paljud  ettevõtmised olid sel ajal riigis harvaesinevad või esmakordsed. Kiili lasteaed oli vabariigi esimene lasteaed, kus algas draamaõpe. Koostöös lastevanematega korraldati kogupereüritusi, kuhu viidi sisse ja lastevanemate teavitamine/koolitamine, lasteaia ja laste heaolu huvides toimusid koos tööpäevakud jne, lasteaia lapsi viidi osalema spordiüritustele/võistlustele, saavutati tublisid tulemusi. Lasteaia sisulise töö kõrgetasemeline arendamine muutis asutuse näidislasteaiaks, mida esitleti nii tollase ENSV väliskülalistele kui ka pedagoogidele kogu Eestist.

Lasteaed südames,  võitles ta vajadusel oma asutuse ja kollektiivi eest. Kollektiiv oli ühtne. Viimaseks panuseks Kiili lasteaia arengus oli uue maja ehituse ettevalmistus. Neid, pea 35 tööaastat lasteaia juhina võib lugeda elutööks, mis on  puudutanud ja millest on osa ning abi saanud kohaliku kogukonna sajad pered.

Liis Jurakule on väga oluline Kiili, tema inimesed. Koostöö kohaliku kolhoosiga oli tihe ja vastastikku toetav. Rahva Võidu kolhoosi on ta korduvalt edukalt esindanud maakonna ja vabariiklikel spordivõistlustel, ta oli tollane kohaliku naisspordielu edendaja. Mitmeid aastaid oli ta Kiili koolis kehalise kasvatuse õpetaja. Kiili vallas on Liis Jurak  aktiivselt töötanud Kiili valla kolme vallavolikogu koosseisus, andes ka  selle tööga suure panuse oma kogukonnale.