Detailplaneeringu koostab Respekt OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas. 
Planeeringuala suurus on ca 7,98ha.

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Vana-Altoa katastriüksuse jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse 3 ridaelamu krunti, 13 üksikelamu krunti, 4 üldkasutatava maa krunti ja 1 transpordimaa krunt. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0m (abihooneid mitte), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 6 (kortereid planeeringualal kokku 16) ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800m2/korter. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300m2. Pos. 21 krundi suuruseks min. 2ha. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Riigitee 11158 Lähtse-Paekna tee ristumiskohas tuleb planeeritav tänav näha ette vähemalt 6m laiuseks. Lisaks näha ette haljasribaga (min 1m) sõiduteest eraldatud 3m laiune kergliiklustee 11158 Lähtse-Paekna tee serva ja 2m laiune kergliiklustee planeeritud uue sõidutee serva. Planeeringuga lahendata ka planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud järgmistel põhjustel:

1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda Lähtse-Paekna teelt lähtuva müra ja õhusaaste suurust ning ulatust. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et teelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti kirjas (14.11.2019 nr 9.3- 1/19/5974-2) toodud nõuete ja märkustega.
2. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus.
3. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid.
4. õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara;
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksustele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega.
9. detailplaneeringuga tuleb tegevused planeerida selliselt, et maaparandussüsteemi töö naaberkatastriüksustel oleks tagatud. Vajadusel (olemasoleva süsteemi rikkumisel) tuleb projekteerida ja välja ehitada uus, kuivendust tagav drenaaž. Uue kuivendussüsteemi rajamisel tuleb hinnata ka Sahkari peakraavi vastuvõtuvõimet täiendava vee suunamiseks. Vajadusel näha ette meetmed kraavi vastuvõtu ja ärajuhtimisvõime suurendamiseks.
10. keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus.
11. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
12. planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis EVALD: https://service.eomap.ee/kiilivald/#/planeeringud/planeeringud/1045