Energiakulude hüvitamine

Kompenseeritakse konkreetse energialiigi hinnatõusu osa 80% ulatuses. Toetust antakse perioodi 2021. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 30. aprillini (kaasa arvatud) energia tarbimise kulude osaliseks katmiseks. Taotlus tuleb esitada rahvastikuregistrijärgsele kohalikule omavalitsusele. Seda ka juhul, kui taotleja tegelik elukoht on mujal. Juhime aga tähelepanu, et rahvastikuregistri seaduse kohaselt on kõigil Eesti elanikel kohustus hoolitseda selle eest, et nende elukohaandmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Vastavad muudatused elukohaandmetes saab teha veebilehel eesti.ee.

Kes toetusele kvalifitseerub?

Energiakulude tõusu toetuse saajaks kvalifitseerub pere, kelle netosissetulek on alla meetmega määratud arvestusliku piiri. Leibkonna esimese liikme kohta on see 1126 eurot kuus, iga järgmise vähemalt 14-aastase pereliikme kohta 563 eurot ja alla 14-aastase lapse puhul 337,8 eurot kuus.

Näiteks:

1 inimese kohta – 1126 eurot

1 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) –  1463,8 eurot

2 täiskasvanuga pere (sh üle 14-aastane laps) – 1689 euro

2 täiskasvanu ja 1 lapsega pere (alla 14-aastane) –  2026,8 eurot

3 täiskasvanuga pere kohta (sh üle 14-aastane laps) – 2252 eurot

2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (alla 14-aastased)- 2364,6 eurot

2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (1 alla 14-aastane ja 1 üle 14-aastane) – 2589,8 eurot

2 täiskasvanu ja 2 lapsega pere (üle 14-aastased)- 2815 eurot

Esialgse info selle kohta, kas perel on võimalik toetust saada ja kui suur see võiks olla, annab Rahandusministeeriumi poolt väljatöötatud energiakulu hüvitamise kalkulaator.

Sissetulekute hulka kuuluvad:

• palgatulu, sh välismaalt saadud palgatulu;
• ettevõtlustulu;
• kasu vara võõrandamisest;
• renditulu ja litsentsitasud;
• intressid ja dividendid;   
• pensionid, töövõimetoetus;
• vanemahüvitis;
• üksikvanema toetus;
• peretoetused;
• stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud;   
• kindlustushüvitised, haigushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
• madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu.

Sissetulekute hulka EI kuulu:

• riigi või omavalitsuse makstud ühekordsed toetused (nt ei arvata sissetuleku hulka omavalitsuse makstavat täiendavat sotsiaaltoetust, sünnitoetust, matusetoetust, üksi elava pensionäri toetust);
• omavalitsuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud omavalitsuse poolt makstud perioodilisi toetusi, näiteks lasteaia ja koolilõuna toetus, lasteaia kohamaksu toetus, lapsehoiutoetust;
• puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi (v.a. puudega vanema toetus). Näiteks puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus ja täienduskoolitustoetus. Puudega vanema toetus, mida makstakse samuti puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel, arvestatakse perekonna sissetulekute hulka;
• riigi tagatisel antud õppelaenu;
• tööturuteenuste ja toetuste seaduse alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
• õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist eritoetust, vajaduspõhist õppetoetust ja õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
• töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast välja arvamiseni;
• õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
• konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi (konkreetse asja purunemise/kadumise/hävimise korral selle sama asja asendamiseks makstud hüvitis);
• lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi.

Mida kompenseeritakse?
Peredele hüvitatakse 80% arvetel toodud energia koguhinnast, mis ületab elektril 120 €/MWh (12 s/kWh), gaasil 49 €/MWh (4,9 s/kWh) ning kaugküttel alates 78 €/MWh (7,8 s/kWh).

Kaugküttekulude osalist kompenseerimist on Kiili kaugküttepiirkonnas võimalik küsida aprilli eest. Kuna ajavahemikus september 2021 – märts 2022 kaugkütte hind Kiili piirkonnas ei tõusnud, siis peredel kelle tegelik elukoht on Kiili valla haldusterritooriumil ning kes kasutasid kaugkütet selle perioodi eest hüvitist võimalik saada ei ole. 

Kuidas toimub taotlemine?

Taotlusi saab esitada nii paberkandjal kui elektrooniliselt. Taotluse esitamiseks on järgmised võimalused:

• Esitada taotlus e-keskkonnas Spoku;
• Saata digiallkirjastatud taotlus koos vajalike dokumentidega aadressile info@kiilivald.ee;
• Tulla taotlust täitma koha peale eelnevalt kokkulepitud ajal sotsiaaltöötajaga (kontakt: Madli Kaljula, madli.kaljula@kiilivald.ee, tel 5081638). Vastuvõtu ajad E, T, N 9-12 ning 13-16.30, K 9-12 ning 13-18, R 9-12.

Võimalusel palume viirusolukorda arvestades esitada taotlus elektrooniliselt mitme kuu eest korraga. Need, kes e-keskkonnas taotlemisega toime ei tule, võiks esmalt paluda lähedaste abi ja kui ka see ei ole võimalik, tuleb registreerida endale telefoni teel aeg sotsiaaltöötaja juurde. Kohapeale tulles võtke kindlasti kaasa arved.

Toetust saab taotleda tagasiulatuvalt ühe või mitme kuu kohta vastavalt taotleja soovile. Võimalik on taotleda ka kogu perioodi kohta korraga. Taotlusi saab esitada 2022. aasta 12. juunini.

Toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Kui üksi elava isiku või perekonna alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast, peab taotlusele lisama tõendid, mis näitavad, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga.

Toetuse minimaalne määr on 10 eurot ja ülempiir 500 eurot taotluse kohta kuus.

Vajalikud dokumendid toetuse taotlemiseks

Toetuse taotlemiseks esitab üksi elav inimene või perekonna esindaja toetuse taotluse kirjalikult oma rahvastikuregistrijärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele koos järgmiste dokumentidega:

• andmed perekonnaliikmete sissetulekute kohta, sealhulgas tõendid makstud elatise ja täitemenetluses kinni peetud summade kohta nende olemasolu korral, ning vallavalitsuse nõudmisel ka asjakohased pangakontode väljavõtted perioodi kohta, mille kulude katmiseks toetust taotletakse;
• eluruumi energiatarbimist tõendavad dokumendid (arved) energia liigi kohta, mille kulude katteks toetust taotletakse;
• tõendid, et tegemist on üksi elava isiku või perekonna tegeliku elukohaga, kui nende alaline või peamine elukoht erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast (nt üürileping, omaniku kinnitus);
• kui eluruumi kasutatakse osaliselt ettevõtluseks ja osa energiatarbimise kuludest on ettevõtlusega seotud, esitatakse koos arvega ettevõtluse kulude osakaal.

Energiaarvetel peavad olema tuvastatavad järgmised andmed:

• tarbitud elektri kogus (kWh või MWh) ja elektrikulud kokku (eurodes);
• tarbitud gaasi kogus (kWh või MWh või m³) ja gaasikulud kokku (eurodes);
• kaugkütte kulud kokku (eurodes), kui taotleja elab konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas;kaugkütte kulud ning kuu keskmine või kuu lõpu seisuga ühikuhind (kWh või MWh) taotlusega hõlmatud kuul ja 2021. aasta jaanuaris, kui taotleja ei ela konkurentsiameti kooskõlastatud kaugkütte piirhinnaga piirkonnas.

Kui taotleja arvel puuduvad eelnimetatud andmed, peab taotleja täiendavalt esitama korteriühistu väljavõtte nõutud andmetega vastava eluruumi kohta või korteriühistu puudumise korral kortermajale esitatud arve ja arvestuse taotleja eluruumi osa kohta.

Toetuse maksmise või maksmata jätmise otsus tehakse 35 tööpäeva jooksul pärast kõigi dokumentide esitamisest. Toetus kantakse taotlejale üle 7 tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

Õigusakt:
    • Suhtelises vaesuses elavatele peredele energiakulude kallinemise mõjude leevendamine

Vastutaja ja lisainfo:

    • Madli Kaljula, madli.kaljula@kiilivald.ee, 5081638

 

Taotlemine e-keskkonnas Spoku:

 

Paberkandjal taotlus: 

Energiakulude hüvitamise taotlus(Word)
Energiakulude hüvitamise taotlus(Pdf)
 

 

Korduma kippuvad küsimused

Millal võetakse taotlusi vastu?

Taotlusi võtame vastu alates 10. jaanuarist.

Kas toetust makstakse ainult neile tarbijatele, kel on börsihinnaga elektripakett või ka fikseeritud hinna puhul?

Ei oma tähtsust, kas tarbijal on börsihinnaga või fikseeritud hinnaga pakett, hüvitamine toimub 80% osas juhul, kui arvutuslik ühikuhind ületab piirmäära, mis on elektril 12 s/kWh.

Kas toetust on võimalik taotleda eluruumi üürileandjal?

Ei, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks. Seejuures ei saa toetust taotleda eluruumi omanik ka selle eluruumi eest, mis ei ole välja üüritud, kuid ei ole tema perekonna peamine elukoht.

Kas elektri, gaasi või kaugkütte kulude katteks on võimalik toetust saada ka siis, kui taotleja tasub arved üürileandjale kui arve saajale

Jah, toetust saab taotleda üksi elava isiku või perekonna alalise või peamise elukohaga seotud kulude hüvitamiseks ka siis, kui elektri, gaasi või kaugkütte arved laekuvad üürileandja vahendusel, olenemata, kas arved tasutakse otse arve esitajale või üürileandjale. Kui eluaseme kommunaalkulud (nt küttekulud) on arvestatud üürihinna sisse ja energiakulu suurenemine ei too seetõttu perele kaasa lisakulusid, siis vastava eluaseme energiakulude katteks toetust ei saa.
Keda loetakse toetuse taotlemisel perekonnaliikmete hulka?
Toetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks isikud, kes elavad samas eluruumis ja keda seob ühine majapidamine. Ühiseks perekonnaks loetakse suhtes olevad isikud ka siis, kui perekonnal on mitu elukohta ja nad on erinevatesse kohtadesse rahvastikuregistri kohaselt sisse kirjutatud.

Perekonna osaks loetakse ka isikud, kes ajutiselt viibivad mujal (nt töö tõttu). Määravaks on nende peamine või alaline elukoht. Üldjuhul ei moodusta alla 18-aastased lapsed ja noorukid oma vanematest eraldi perekonda.
Ühises eluruumis (majas, korteris) elavad isikud moodustavad üldjuhul ühe perekonna. Eluruumis võib ka elada isikuid, kes ei kuulu ühte perekonda. Seda juhul, kui neil on kindlaks määratud eraldi elamispind (vähemalt tuba või eraldatud osa toast), kusjuures osa ruumidest võib olla leibkondade ühiskasutuses, ning kui nad majandavad iseseisvalt, kasutades omaette rahalisi, toidu ja muu majapidamisressursse.

Kuidas toimida olukorras, kus perekonna (või mõne perekonnaliikme) tegelik elukoht ei ühti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmetega?

Toetust saab taotleda üksnes oma rahvastikuregistrijärgsest valla- või linnavalitsusest. Vastavale omavalitsusele saab esitada taotlust oma tegeliku elukohaga seotud energiakulude toetuse saamiseks ka siis, kui see elukoht asub teises omavalitsuses (näiteks registreeritud elukoht on Kiilis, kuid tegelik elukoht asub Tallinna linnas).
Samas tuleb siis arvestada kohustusega tõendada, et tegemist on taotleja pere tegeliku peamise elukohaga ja kuludega. Näiteks esitades üürilepingu.
Kui pereliikmed on sisse kirjutatud erinevatesse omavalitsustesse, tuleb taotlus esitada sellele kohaliku omavalitsuse üksusele, kuhu on taotluse esitaja sisse kirjutatud.
Soovitatav on perekonna elukoha andmed rahvastikuregistris korrektseks muuta enne taotluse esitamist, see hõlbustab ka toetuse taotlemist.

Millise perioodi sissetulekuid arvestatakse?

Arvestatakse selle perioodi sissetulekuid, mille energiakulude katteks toetust taotletakse. Näiteks kui jaanuaris esitatakse taotlus septembri kuni detsembri energiakulude toetuseks, siis võetakse arvesse samuti septembri kuni detsembri keskmine sissetulek (sissetulekud neljal kuul kokku liidetuna ja jagatud neljaga).
Erandina, kui perekonnaliikmed on saanud sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku. Näiteks võib sellised tulud olla sünnituspuhkuse rahade laekumine mitme kuu eest korraga või II sambast korraga välja võetud rahad. Siis neid ei arvestata tuludest välja, vaid september-november asemel võetakse arvesse juuli-detsember keskmine sissetulek.
Kui ühel kuul saadi ühekordselt sedavõrd kõrget sissetulekut, et ka mitme kuu keskmise tulemusena ületatakse toetuse määramisel aluseks võetavat sissetuleku piirmäära, siis vastava kuu eest toetust ei saa. Teiste kuude energiakulude kallinemise katteks on siis aga siiski võimalik toetust taotleda.

Kas energiakulude võlgnevuste katmiseks saab toetust taotleda?

Toetust saab taotleda vaid perioodi september 2021 kuni aprill 2022 tekkinud energiakulude katmiseks. Tekkinud võlgnevustega ei arvestata.

Kuidas võetakse arvesse laps, kes saab vahepeal 14-aastaseks?

Lapse vanust arvestatakse taotluse esitamise kuupäevaga. Kui näiteks taotlus esitatakse 10. jaanuaril, et saada hüvitatud energiakulud septembrist detsembrini ja laps sai 5. jaanuaril 14-aastaseks, siis arvestusliku piiri leidmisel võetakse ta arvesse vähemalt 14-aastase isikuna.

Kuidas saab toetust küttekulude kallinemiseks juhul, kui eluase ei asu kaugkütte piirkonnas ja kütab ühistu või eraomanik ise?

Kui kortermaja kütmist korraldab korteriühistu ise elektri või gaasiga, on taotlejal võimalik küsida toetust kütmiseks kasutatud elektri- ja gaasikulude kallinemise kulude toetamise korras eeldusel, et korteriühistu väljastab arve, kus on toodud taotleja elukoha (korteri) tarbimiskogus ja -kulu andmed.
Kortermaja ühiskulusid (nt üldelekter) ei kaeta.

 

Rohkem infot antud teemal ja teised korduma kippuvad küsimused leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt.