Detailplaneeringu koostab Guru Projekt OÜ.

Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Lähtse külas.
Planeeringuala suurus on 15,1 ha.

Planeeritaval maa-alal kehtib:

• Kiili valla üldplaneering
• Kubja kinnistu detailplaneering (DP0174)

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Lähtse külas Niidi tee 1 (30401:003:0644) ja Niidi tee 3 (30401:003:0660) kinnistute jagamine ja moodustatud kruntidele ehitusõiguse määramine. Täpsem maa-ala lahendus antakse kinnistute osale, mis jääb väljaspoole turbamaardla osa. Turbamaardla alale elamute planeerimine pole lubatud, jääb maatulundusmaa sihtotstarve ja ette näha kui piirkonda teenindav rekreatsiooni ala. Detailplaneeringuga moodustatakse 23 üksikelamu krunti (krundi min suurus 2000 m2). Lisaks elamumaadele moodustatakse ka planeeringuala teenindavatele teedele mõeldud transpordimaade kinnistud ja üldkasutatavate alade kinnistud. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind kuni 300 m2. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa (% arvestatakse alast millele moodustatakse täpsem lahendus, ilma turbamaardla alata). Transpordimaa kuhu planeeritakse sõidu- ja kõnniteed min laius peab olema 16,0 m (planeeritavate sõiduteede laius ca 5 m ja kõnniteede min laius 2 m). Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt. Turbamaardla alal (eskiislahenduses pos 30) tuleb esitada piirkonda teenindava rekreatsiooni ala lahendus.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud järgmistel põhjustel:

1. detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase ja õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni suurenemist. Juhul, kui Kiili vallale ei eraldata lähiaastatel juurde põhjavee ressurssi, ei ole eeldatavalt võimalik planeeritud mahus detailplaneeringut kehtestada.
2. lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kavandatavas mahus ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud (va põhjavee kasutus) on eeldatavalt suhteliselt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga, kui detailplaneeringus nähakse ette alale uue kuivendussüsteemi projekteerimine ja selle välja ehitamine enne elamutele ehituslubade väljastamist;
3. avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;
4. detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist, sest planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju ümbritsevale looduskeskkonnale. Planeeringus tuleb tegevused kavandada selliselt, et oleks tagatud Maapõueseadusest lähtuvate nõuete täitmine.
5. detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
6. ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.
7. detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust;
8. kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valgustuse negatiivset mõju saab vähendada valgustuse suunamisega elamualade poole ja ei tohi suunata alt üles (taeva poole). Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;
9. keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus;
10. planeeritaval alal asuva kinnisasja maakasutuse sihtotstarvete muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid;
11. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt Kiili valla geoinfosüsteemis EVALD: https://evald.ee/kiilivald/#/planeeringud/planeeringud/1161