Keskkonna- ja planeerimiskomisjon tegi eelmisel nädalal vallas ringsõidu. Erinevate arenduste ja projektide seisu tutvustasid vallavanem Aimur Liiva, abivallavanem, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Priit Põldmäe ning keskkonnanõunik Margit Kuulmann. Ülevaade tegevustest saadi nii veekeskuse, Rail Baltica, Sausti kergliiklustee kui ka paljude teiste arenduste osas. Toome välja kokkuvõtte ringsõidul külastatud kohtade arengutest.

• Komisjoni liikmed tutvusid alustuseks Rabarebase elurajooniga ning abivallavanem rääkis põgusalt ka üle tee kavandatavast Tuuletoa planeeringust, (8 paarismaja ja 8 üksikelamut).
• Kiili Gümnaasiumi ja korvpalliplatsi vahelisel alal on 1887 aastal ehitatud maakivist hoone, mis nüüd kuulub vallale ja millest on pärast renoveerimist plaanis kujundada nn kogukonnamaja. Väike ca  50m2 hoone on parajalt suur, et seal saaksid tulevikus kokkusaamisi korraldada nt erinevad mittetulundusühingud, naiskodukaitse, kodutütred jne. Raha saamiseks on plaanis esitada taotlus Leaderi meetmesse, seega hetkel on tegu pigem tulevikuprojektiga.
• Järgmiseks peatuspunktiks oli Kiilis asuv Veski tänav. Kohe tänava alguses asub lasteaia Kurna tee maja, selle kõrvale kerkib padeli- ja tennisekeskus, mille ehitust on juba alustatud. Veski tänavast on kujunemas teenindava funktsiooniga piirkond, kus leidub ettevõtteid, ruumide rendi võimalusi ja asub näiteks ka ilusalong. Vana tankla omanikule on vald väljastanud lammutusloa ning jalakäijate ligipääs piirkonda lahendatakse kõnniteega. Kui läbimurre Tehnika tänavale tehtud saab, suletakse Kurna tee poolsest otsast läbipääs veokitele.
• Vaelas nn Efekti kurvi kõrval on juba kehtestatud Priidu ning saadetud avalikule väljapanekule Jussinuka detailplaneering. Arendajad on aktsepteerinud  Transpordiameti nõuet, et kahe planeeringuala piirile rajatakse riigimaanteele ka ringristmik. Asukohta arvestades on arendaja pakkunud välja, et planeeringualale võiks mingis ajaperspektiivis kerkida kaubandusfunktsiooni kandvad hooned ja bensiinijaam. Üldisemas plaanis tähendab see kõik, et tänase põldude vahel kulgeva Kurna-Tuhala maantee ilme ja piirkiirus Kiilist Kangruni muutub hoopis teiseks.
• Järgmine peatus oli Tominga ja Saare ehk nn veekeskuse detailplaneeringu juures, kus informatsiooni jagas abivallavanem Priit Põldmäe. Ala, kuhu veekeskus eraettevõtja poolt on kavandatud, asub kiire arenguga piirkonnas. Viimased aastad on Rae ja Kiili valla piirialale tekkinud hulk tõmbekeskusi - Ikea, Kurna park ja Ringtee Äripark ning oma järge ootavad ka mitmed uued äriarendused. Kõik need tähendavad täiendavat liikluskoormust, vajadust rajada maanteedelt maha- ja pealesõite ning kogujateid, samuti ka alternatiivset veeühendust, et mitte raisata väärtuslikku põhjavett. Hetkel oleme seisus, kus veekeskuse detailplaneeringut ei kooskõlasta Transpordiamet ära enne, kui selles on ligipääsuna näidatud ringristmik Kurna-Tuhala teel, Rae valla Kurna tee ristumiskohas. Ringristmiku rajamise nõue Transpordiameti poolt tugineb kogemusele ja statistikale, mis ütleb, et vee- ja muud keskused on ühed kõige suuremad liikluskoormuse tekitajad. Kuna nii vallal kui Transpordiametil puuduvad vahendid ringtee rajamiseks, siis on planeeringu kooskõlastamise eelduseks, et huvitatud isik võtab selle rajamise enda kanda. Vallavalitsus on algatanud lähikonnas ka Aidamehe ja Hansu planeeringu (Tallinna Ringtee ääres Kiili Betooni tagusel alal), mille arendaja on võtnud kohustuse peale planeeringu kehtestamist ja enne hoonete ehitusloa taotlemist vajalik ringtee rajada. Kuid see planeering alles algatati, sh otsitakse hetkel lahendust läbimurdele Pärna tn piirkonnas, mis võib elanike vastuseisu tõttu osutuda keeruliseks. Kui kokkulepe saavutatakse ja planeering kehtestatakse, siis sõltub juba Aidmehe ja Hansu planeeringu arendajast, millal nad on valmis juurdepääsud, sh vajaliku ringtee välja ehitama.
• Kangrus Estko parkla juurde paigaldab vallavalitsus pakendite, klaasi jms jaoks süvamahutid. Kokkulepe maa kasutusõiguse osas on saavutatud ning valmimist võib prognoosida sügisperioodil.
• Seoses Rail Baltica ehitusega on uuesti tärganud kaevandajate huvi Raku järve äärsete alade osas Kangru lähedal. Tegu on küll Saku valla territooriumiga, kuid ettevõtmine puudutab vahetult Kiili valda. Seetõttu on kaevandusloa menetlusse lubatud kaasata ka meid, kuigi ametlikku kirja veel pole tulnud. Saku Vallavalitsuse kaudu on teada nii palju, et jutt käib vahetult järve äärsest alast, kus kaevandamist ei lubata veepiirist allpool ja see hakkab toimuma ekskavaatoritega. Keskkonnaamet ja kaevandaja on leidnud ühise keele, et niiviisi on võimalik luua liivik, mis on sobiv elupaik piirkonna kõredele. Siiski on selle raames ka inimeste jaoks kavandatud ujumiskoht, kuhu rajatakse RB pealt ja uue maantee alt, ligipääs.
• Rail Baltica projektiga seoses sõideti läbi ka Tamme tänavalt ning vallavanem rääkis võimalikest Luige rongipeatuse ligipääsudest. Tamme tänava kaudu oleks ligipääs enamusele potentsiaalsetest kasutajatest kõige pikem ja ebaloogilisem. Teine variant on läbi Luige baasi ehk Luige tänava kaudu, mis on üldisi liikuvuse aspekte silmas pidades oluliselt loogilisem, aga sellega ei ole maaomanik hetkel nõus. Valla poolt välja pakutud lahendus uueks peatuse asukohaks, otse Luige Keskuse taga, ca 700 m kaugusel, on Rail Baltica sõnul teostamatu, kuna rongipeatus jääks kurvi peale, oleks 4 kraadise kaldega, nõuaks täiendavaid uuringuid ja oleks oluliselt kallim. RB kohalike peatuste valmimine on üldse suure küsimärgi all, kuna raha selleks pole (Riigikontrolli audit jm).
• Luige Kodude uus elamukvartal valmib plaanipäraselt, sh on arendajaga saavutatud kokkulepe Põllu tänava katte korda tegemiseks.  Luige Keskuse juures käib hetkel Hesburgeri ehitus, kuid selle kõrvale on planeeritud Beach44 poolt ehitada spordihall rannavolle ja rannatennisekeskuse jaoks, mille eskiisi on käidud ka vallamajas tutvustamas.
• Teekond tagasi Kiili kulges Sausti kaudu ja loomulikult tuli kõneks ka pikalt oodatud Sausti-Kiili kergliiklustee. See on projekteeritud ning vastavalt Transpordiameti poolt ette antud nõuetele ning kavandatud täies ulatuses kulgema tee põhjapoolsel küljel. Sellist varianti, kus kergtee oleks maanteega kokku ehitatud, ei ole Sausti tee puhul lubatud, nõutud on eraldusriba talvise teehoolduse jms tõttu. Hetkel peab vallavalitsus maaomanikega maa omandamise või kasutusõiguse saamise osas läbirääkimisi. Maaomanikke on tublisti üle 20-ne, osadega on saavutatud kokkulepe ja osadega mitte. Üks variant on ka maa sundvõõrandamine. Loodame siiski parimat. Kergtee maksumus on orienteeruvalt 1 miljon eurot ning valla enda rahalised võimalused seda nähtavas tulevikus kahjuks rajada ei luba. Prioriteet on hetkel täiendavate koolikohtade loomisel, sealhulgas kaotab vald nn Robin Hoodi reformiga märkimisväärselt tulusid. Kui peaks avanema uus toetusvoor, mis sobitub Nabala või Sausti kergtee jaoks, on võimalik taotlemist kaaluda lähtuvalt toetusmäärast ja muudest tingimustest.