1. Elektriautode kiirlaadimine

Ettepaneku esitaja: Andres Kolbak

Eestis on loodud üleriigiline laadimisvõrk aga Kiili Vallas seda ei ole!

Eestis on valminud maailmas unikaalne üleriigiline elektriautode kiirlaadimise taristu. See on osa SA Kredex rahastatud ja korraldatud Eesti elektromobiilsuse programmist ELMO (vt www.elmo.ee). Tänu sellele on suurenenud ka elektriautode arv: juba praegu maanteel veerevatele sotsiaaltöötajatele jagatud 507 sõidukile on välja makstud 76 elektriauto või pistikhübriidi soetamiseks vajalik toetus. Elektriautode laadimisviisid peaksid muutuma igapäevaelu lahutamatuks osaks. Seda aitaks kinnistada nii turunduskampaaniate läbiviimine kui ka elektriauto sihtrühma selge segmenteerimine. Elektriautode tarbijad on olemas: sotsiaaltöötajad, taksod ning 2013. aasta suvel käivitus ka sõidukite rentimise võimalus. Elektrisõidukite peamine kasutaja avalik sektor ja neid kasutatakse üle Eesti. Elektriauto pakub erinevatele tarbijarühmadele erinevaid väärtusi. Autode laiem kasutuselevõtt eeldab selgelt defineeritud turunišši olemasolu. Elektriautod vähendavad õhureostust!

Kuna Eestis on laadijate võrk loodud ja ELMO linnakeskne rendiautode võimalus, teen ettepaneku paigldada Kiili valda elektriautode kiirlaadija, tagamks elektriautode kasutajale piisav liikumisvabadus ka meie vallas!
 

2. Kiili Skatepargi renoveerimine

Ettepaneku esitaja: Andres Kolbak

Kui raha tänu Kredex–i toele üle peaks jääma, siis võiks selle suunata meie skateparki, mille paljud lapsed on omaks võtnud ja oskavad teha erinevaid trikke. Raha suunamiseks pean ma silmas atraksioonide muutmist (uus ja huvitav), turvalisust ja miks mitte ehitada katus, et lapsed saaksid ka vihmasel ilmal trikitada ja ei istu kodus arvuti taga.
 

3. Nabala palvemaja abihoone

Ettepaneku esitaja: Ardo Niinre

Eesti Evangeelse Vennastekoguduse (EEVK) Nabala palvemaja on ainukeseks sakraalehitiseks Kiili vallas. Hoone ehitusaastaks peetakse 1926. aastat. Praeguseni on palvemaja Eesti ajaloole tähendusliku vennastekoguduse liikumise tunnistajaks ja sellesuunalise tegevuse jätkajaks, millest räägivad allolevad pidepunktid:

• iga kuu neljandal pühapäeval on kuulutustund ehk jumalateenistus;
• reede päeval laste kunstistuudio;
• reede õhtul piibliring täiskasvanutele;
• jõulujumalateenistust peetakse jõulu teisel pühal;
• palvemaja aastapäeva tähistatakse alati septembrikuu teisel pühapäeval;
• korraldatakse religioosse sisuga filmiõhtuid.

Lisaks põhitegevusele on peetud:

• külakoosolekuid;
• palvemaja on külastanud Looduse Omnibuss;
• Kiili gümnaasium on korraldanud oma üritusi;
• on toimunud kohtumisõhtud piirkonna probleemide arutamiseks.

Lisaks avati 2014. aastal Nabala-Paekna matkarada, mille tähtsaimaks peatuskohaks ning raja algus-  ja lõpppunktiks on palvemaja.

Hoonet on pidevalt ühiskondliku tööga korrastatud. Valla ja PRIA poolt saadud vahendeid on kasutatud vaid ehitusmaterjalide ostmiseks. (PRIA toel ja Kiili VV eraldatud projekti omapanuse abil renoveeris ehitusfirma 2012. aastal täielikult hoone välisfassaadi, taastas sissekäikude varikatuste algse väljanägemise, paigaldas uue plekk-katuse ning renoveeris korstnapitsid. Tööde maksumuseks oli kokku ca 45 tuhat eurot – Kiili VV).

Kokkuvõttes on aastate jooksul läbi viidud järgmised remonttööd: maanteepoolse piirdeaia ja parkla rajamine, tagumise toa kapitaalremont (põrand, lagi, pliit soojamüüriga jne), eeskoja remont, tagumise toa välislaudise paigaldus, väikese saali kapitaalremont (põrand, seinad, küttekolle jne), elektrisüsteemi vahetus, peakaitsme suurendamise jaoks raha kogumine ja vahetus, tagumisse tuppa kööginurga ehitus.

Järgnevalt on plaani võetud mitmeid töid, kuid neist olulisim on abihoone ehitus. Nabala palvemaja abihoone ehitamiseks on valminud eskiisprojekt, mille järgi jäävad kuur, abiruum ja käimlad ühe katuse alla. Kuur on ette nähtud hoone kütmiseks vajaliku küttevaru ladustamiseks, abiruumis saaks hoida tööriistu ning muid vahendeid ja käimla otstarvet pole vaja selgitada. Vajadus viimase järele on suur seoses palvemaja aktiivses kasutuses olekuga, millest on räägitud ülal.
 

4. Väljamäe teest (Oti asumi sissesõit) kuni Miku bussipeatuseni kergliiklustee valgustamine.

Ettepaneku esitaja: Heiki Mikomägi

Lageda ja Miku uuselamurajoonis elab ligi 40 perekonda, nendest oluline osa noored lastega pered. Igal hommikul läheb kolm last Miku bussipeatusesse, ületades pimedal ajal väga tiheda liiklusega Kurna-Tuhala maanteed. Ilmselgelt kooliskäivate laste arv suureneb aastatega. Samuti kasutab suur hulk Kiili inimesi kegliiklusteed. Projekti elluviimine oleks esimeseks sammuks kogu Vaela piirkonna kergliiklustee valgustamiseks. Sellel lõigul on lisaks Miku tee väljasõidule veel neli väljasõitu hoovidest. Lõigu pikkus on ca 400 m. Kui ainult kergliiklustee valgustamine ei ole vastuvõetav Maanteeametile, siis tuleks lisaks kergliiklusteele valgustada ka Kurna-Tuhala tee.
 

5. Kiili Pargi laululava

Ettepaneku esitaja: Margit Kurrusk

Kiili alevis peaks olema tantsu-laululava,mis on mõeldud avalikuks kasutuseks. Kus Kool ja Lasteaed saaksid oma kavasid kogu valla ja ka teistest valdadest tulnud külalistele esitada. Kiili Rahvamaja saaks väliüritusi korraldada, näiteks Jaanituli koos elava muusikaga. Loomulikult suvetuuritajad, kellel oleks sellisel juhul paik, kus esineda. Seal peaks ka olema pingid ja loomulikult haljasala, kus ilusal suveilmal saaks tekikese pealt kontserti vaadata. Kaupmehed saaksid seal laatasid korraldada.
 

6. Suunaviit

Ettepaneku esitaja: Pille Härma

Esitan konkursile suunaviida idee, mis oleks abiks nii omadele kui külalistele. Suunaviit on iseenesestmõistetav, ta on abivahend millegi olulise poole. Suunaviit on rohkem kui teejuht. Ta loob kohatunnet ning tõmbab tähelepanu, ta paneb mõtlema ja annab ideid.
Asukoht –  paigutaks keskuse ringile (seal on väga hea valgustus). Millest valmistatud – puit, metall. Igale suunavale viidale tuleb juurde lisada kaugus antud asukohast. Viidad teeks värvilised, vastavalt kohale ja asutustele (ametiasutus – punane; kool, lasteaed, päevahoid – kollased; külad – rohelised).
Edaspidi võivad vallas tegutsevad ettevõtted osta endale koha suunaviida postil, siis selle rahaga saame hooldada igal aastal palgiosa.
 

7. Park-mänguväljak Kiili Gümnaasiumi juures pargis

Ettepaneku esitaja: Kadri ja Tarvo Kapp

Meie ettepanek on ehitada Kiili pargi territooriumile (seal kus praegu asub ohtlik metall-karusell) suuremate laste vaba-aja veetmise park - mänguväljak, kus võiks olla näiteks võrk-ronila, võrkkarussell, ronimispüramiid, ehk sellised asjad, mis oleksid sobilikud lastele alates 6-ndast eluaastast. Eeskuju võiks võtta Jüri Gümnaasiumi kõrvale ehitatud vastavast pargist, Pärnu rannas olevast pargist või Võrus, Tamula järve ääres olevast pargist.
 

8. Kiili „pargi ja sõida" rattaparkla (variant A)

Ettepaneku esitaja: Anti Noor

Turvaline mobiiliga lukustatav jalgrattaparkla võiks paikneda Kiili Konsumi või Maksima bussipeatuse piirkonnas. Oleks vajalik inimestele, kes soovivad sõita rattaga bussipeatusesse, et liikuda edasi bussiga linna. Rattaparklad annaksid juba valminud rattateedele lisaväärtust. Turvaliselt ja mugavalt saab lukustada nt viis ratast, ilma et peaks rattalukku kaasas kandma. Süsteem tagab kõigi enamlevinud jalgrattamudelite varguskindla parkimise. Ratta lukustamiseks terastoru abil ning selle avamiseks on tarvis valida vaid parkla kohal olev telefoninumber.

Orienteeruvad hinnad: 5 kohta koos paigaldusega ca 5200 eurot; 5-kohalise parkla igakuine hoolduskulu ca 45 eurot; 15 000 euro eest saaks 5-kohalise parkla ca 15 aastaks koos hooldusega; Parklaid paigaldab Bikeep OÜ http://bikeep.ee/nutikad/.
 

9. Kiili „pargi ja sõida" rattaparkla (variant B)

Ettepaneku esitaja: Anti Noor

Alternatiivse variandina võiks bussipeatuste juurde paigaldada katusega rattaparklad. Katus teeb parkla kasutamise mugavaks sõltumata ilmast, pole pidevat lisakulu ning lahendus on praktilisem kui mobiiliga lukustatav parkla. Oluline parkla juures on turvaline (läbi ratta raami) lukustamise võimalus. Katusealuseid parklaid peaks olema võimalik paigaldada olenevalt hinnapakkumisest 1–2 tk (ühe parkla hind alla 7000 euro).
 

10. Seikluspark Luigel

Ettepaneku esitaja: Pille Viigipuu

Luigel, Purje tänava ja Meremehe tänava nurka jääv puudega kaetud haljasala. On mõte teha avalikuks kasutuseks seikluspark.
Seikluspargis leiavad tegevust erinevas vanuses inimesed, nii lapsed kui täiskasvanud.
Parki on mõeldud rajada erinevaid kaasaegseid seiklusatraktsioone. Lisaks atraktsioonidele plaanime paigaldada ka paar pargipinki, prügikasti ning teave kasutuskorra kohta.