Hädaabi number 112 – Helista, kui on ohus elu, tervis või vara!

Riigiinfo telefon 1247 – Helista, kui on vaja käitumisjuhiseid kriisis toime tulekuks.

PÄÄSTEAMETI JUHISED KRIISIOLUKORDADE PUHUKS

Päästeameti käitumisjuhised kriisiolukordadega toimetulekuks

Soovituslik hädaolukorra nädalane varu: https://www.rescue.ee/et/juhend/haedaolukorraks-valmistumine/soovituslik-nadalane-varu

Loe loodusõnnetustest ja nende korral käitumisest SIIT!

Loe tehnoõnnetustest ja nende korral käitumisest ning vaata suurõnnetuse ohuga ettevõtete kaarti SIIT!

POLITSEI

Politsei- ja Piirivalveameti koduleht https://www.politsei.ee/et/
Politsei- ja Piirivalveameti Tammsaare teenindus
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn kontaktid, teenused ja lahtiolekuajad
Vihje saatmine politseile: https://www.politsei.ee/et/vihje-saatmine

POLITSEINIKUD KIILI JA SAKU VALLAS

Piirkonnavanem: Allar Lohu
Telefon: 5307 4747
E-post: allar.lohu@politsei.ee

Piirkonnapolitseinik: Enely Meho
Telefon: 612 4686, 588 71 994
E-post: enely.meho@politsei.ee
Vastuvõtt kokkuleppel.

Noorsoopolitseinik: Kätlin Murre
Telefon:  585 57 455
E-post: katlin.murre@politsei.ee

ELEKTRIKATKESTUS

Elektrilevi katkestuste kaart. Samuti leiad info elektrikatkestuste kohta MARU-rakendusest.
Elektrikatkestusest teata MARU lehel või helista numbril 1343. Elektriõnnetuse korral helista 112.
Mida teha, kui elekter ära läheb? Vaata siit.

OHVRIABI

Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Välismaalt helistades +372 614 7393
Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kell 10-24, hingehoidjad vastavad kell 16-24)
Inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin + 372 660 7320.
Vägivallast loobumise tugiliin +372 660 6077

https://www.palunabi.ee/vota-uhendust

LASTEABITELEFON
Telefon: 116 111

TURVAFIRMA G4S EESTI AS
Telefon: 1911, e-post teenindus@ee.g4s.com

TERVISHOID    
Perearsti infoliin  1220 
Lastearsti infoliin 1599 
 
KESKKONNAAMET
Telefon: 1247 

Kiili valla metsaomanikke teenindab Keskkonnaameti metsanduse spetsialist:
Toomas Rebassoo, telefon: 674 4808, e-post toomas.rebassoo@keskkonnaamet.ee

KRIISIDEKS VALMISOLEK

Avalik varjumiskoht

Avalik varjumiskoht on tavaolukorras suletud. Varjumiskoht avatakse ainult sõjaohu korral. Sõja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras olema selle vahetus läheduses. Varjumiskoht on mõeldud ajutiseks kasutamiseks. See pakub vaid elementaarset kaitset plahvatuse mõjude eest. Sõjaolukorras viibitakse varjumiskohtades maksimaalselt 12 tundi. Seal võib olla palju inimesi, vähe ruumi ning puududa harjumuspärased tingimused (nagu soojus, valgus, toiduvalmistamise võimalus, tualett).

Kiili valla varjumiskoht asub Kiili vallavalitsuse kompleksis, Nabala tee 2a, Kiili vald, sissepääs sisehoovist.

Varjumise korralduse annab riik sulle vahetu ohu olukorras erinevate ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu. Kui kuuled sireene, saad EE-ALARM ohuteavituse, kuuled või näed rakette või kahtlaseid droone, varju kohe – seal, kus parasjagu viibid! Otsi olukorra kohta lisainfot alles siis kui oled oma turvalisuses veendunud.

• Varjumine kodus

Kui oled hoones (näiteks kodus või tööl) varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud "kahe seina reeglit" ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.

• Varjumine tööl, koolis või muus avalikus hoones

Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud "kahe seina reeglit" ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.

• Varjumine tänaval

Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate seintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseinadest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.

• Varjumine sõidukis või ühistranspordis

Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes, leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.

• Varjumine looduses

Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale! Kui ei ole võimalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.

• Õhusaaste korral varjumine

Kui on õues on õhusaaste oht (näiteks keemiline pilv, põlengu suits), sulge siseruumis kõik aknad ja uksed ning lülita välja ventilatsioon.

Varjumisel arvesta võimalike läheduses asuvate ohtudega, nagu kütusemahutid, gaasianumad – see mõjutab otseselt hoones viibijate turvalisust.

KERKSUSKESKUS

Kriisi ajal avab kohalik omavalitsus kerksuskeskuse ja teavitab selle asukohast elanikke.

Kiili valla kerksuskeskus avatakse kriisi korral Kiili Raamatukogus, aadress Nabala tee 2a, Kiili alev.

Kerksuskeskused on varustatud generaatoritega ja seal on tagatud minimaalne sidevõimekus.
Kerksuskeskusest saab elanik:

• Infot kriisi kohta – varjumise, evakuatsiooni ja käitumisjuhiste osas.
• Joogivett või teavet selle kättesaadavuse kohta.
• Võimaluse telefoni laadida või infot, kus seda teha saab.