Artikkel "Kiili valla eelarve 2025" ilmus 05. märtsil 2025 Kiili Lehes.

Annika Netse, finantsjuht
Aimur Liiva, vallavanem

Kiili vald, nagu ka iga teine omavalitsus, lähtub oma eelarve kokku panemisel valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, mis peab olema uuendatud vähemalt järgmise nelja aasta vaates ning mille on kinnitanud vallavolikogu.

Kiili valla finantsvõimekus on Eesti üldises taustsüsteemis jätkuvalt hea. Keskmine maksumaksjate arv Kiili vallas on püsivalt kasvanud, olles viimasel ajal eri kuude lõikes 3500-3550 inimest ning keskmine brutosissetulek ühe maksumaksja kohta tõusis 2024. aastal 2531 euroni, mis on riigi keskmisest (1951 eurot) oluliselt kõrgem. Võrdluseks, Rae valla vastav näitaja on 2680 eurot, Viimsil 2638 eurot, Harkul 2532 eurot, Sakul 2392 eurot ja Sauel 2375 eurot.

Iga omavalitsuse tähtsaim sissetulekuallikas on üksikisiku tulumaks, mida arvestatakse terveks järgmiseks aastaks sellele omavalitsusele, kuhu töötaja on eelmise aasta 31. detsembri seisuga oma elukoha registreerinud. Omavalitsusele suunatava tulumaksuosa suurus oli eelmisel aastal riiklikelt pensionidelt 2,5% ning muudelt tuludelt 11,89%. Seega meie valla keskmist palka saava elaniku igakuine panus vallaeelarvesse on ca 300 eurot. Kokku laekus üksikisiku tulumaksu 2024. aastal Kiili vallale 13,057,109.- eurot. Selle raha eest saab omavalitsus finatseerida lasteaiakohtade loomist ja toimimist, rajada teid ja tänavavalgustust, lükata talvel lund ja pakkuda elanikele muid vajalikke teenuseid. Töötaja, kes küll faktiliselt elab Kiili vallas, aga on oma elukoha registreerinud nt Tallinnas või Võrus, Kiili valla eelarvesse sentigi ei panusta. Seetõttu ei saa tal olla ka õigustatud ootust Kiili valla poolt pakutavate teenuste osas, olgu selleks teehooldus või miski muu asi.

Riigieelarvest antakse omavalitsusele toetust veel koolidele õpetajate palkadeks, õppevahendite soetuseks ning toitlustamiseks, lisaks saavad omavalitsused vahendeid teede hoolduseks, mingis osas sotsiaaltoetusteks ja õige pisut lasteaiaõpetajate palga toetuseks ning huvihariduseks.

Põhitegevuse tulud

2025. aasta eelarves on planeeritud põhitegevuse tuludeks 19,41 miljonit eurot, see on ligikaudu 8,4% suurem kui 2024. aasta tegelikud tulud. Võrreldes 2024. aastaga on prognoositud maksulaekumise kasvu 8,8%, saadavate tegevustoetuste mahu kasvu 4,6% varasema aastaga võrreldes.

• Eelarve tuludest 76% ehk 14,75 miljonit moodustavad maksutulud, millest üksikisiku tulumaks on 14,37 miljonit ning maamaks 0,37 miljonit.
• Kaupade ja teenuste müügist kogutakse eelarvesse 0,96 miljonit eurot, so 4,9%.
• Saadavate toetuste osakaal moodustab eelarve tuludest ligikaudu 18,9%, ulatudes 3,67 miljoni euroni, põhiosa sellest on mõeldud hariduskuludeks.
• Muude tulude (keskkonnatasud, trahvid jm) osakaal põhitegevuse tuludest on ca 0,2%.

Joonis 1. Põhitegevuse tulud 2025. aastal

Põhitegevuse kulud

Põhitegevuse kuludeks on 2025. aastal planeeritud kokku 17,94 miljonit eurot, võrreldes eelneva aastaga kasvavad põhitegevuse kulud 8,2%. Põhitegevuse kulud on alljärgnevad:

• Personalikuludeks on kavandatud 10,15 miljonit eurot, personalikulude keskmine kasv on 11,3%.
• Majandamiskulude eelarve suuruseks on 6,21 miljonit eurot, kasv  on 11,3%,
• Toetusteks on planeeritud kokku 1,44 miljonit eurot.
• Muude kulude all kajastub reservfond summas 0,13 miljonit eurot.

Joonis 2. Põhitegevuse kulude struktuur 2025. aastal

Investeerimistegevus

2025. aasta eelarves on planeeritud investeeringukuludeks 1,35 miljonit eurot.

Suuremad investeeringud:

• Kiili Haridusmaja, Nabala tee 2, ehituse I etapp – 595 tuhat eurot;
• Lasteaia suure maja renoveerimine (s.h.fassaad) - 282 tuhat eurot;
• Lasteaia väikese maja valgustuse rekonstrueerimine – 30 tuhat eurot;
• Teede ehitus ja renoveerimine – 100 tuhat eurot;
• Investeeringud tänavavalgustusse – 42  tuhat eurot;
• Süvamahutid ja jäätmejaamad – 30 tuhat eurot;
• Kaasav eelarve -  20 tuhat eurot;
• Kiili Gümnaasiumi inventari täiendamine ja kaasajastamine, päiksepoolsete klasside jahutus,  - 80 tuhat eurot;
• Rahvamajale  - 34 tuhat eurot;
• Kooli spordihoonele ja staadionile  – 33 tuhat eurot ;
• Raamatukapp Luigele -  10 tuhat eurot;
• Kangru madalseiklusrada – 24 tuhat eurot;
• muude rajatistele ja hoonetele – 52 tuhat eurot.

Finantseerimistegevus

Laenude tagasimakseteks on ette nähtud 646 tuhat eurot. Kiili Haridusmaja renoveerimiseks Nabala tee 2 on planeeritud võtta laenu 1 milj eurot.

Kiili Varahalduse SA-le suunatakse kohustuste tasumiseks 190 tuhat eurot.

Tegevusalade järgi jagunevad põhitegevuse ja investeerimiskulud järgmiselt:

• Üldvalitsemine – 1,8 milj. eurot;
• Avalik kord – 16,0 tuhat eurot;
• Majandus – 494,6 tuhat eurot;
• Keskkonnakaitse – 678,9 tuhat eurot;
• Elamu- ja kommunaalmajandus – 868,9 tuhat eurot;
• Vaba aeg ja kultuur – 1,03 milj eurot;
• Tervishoid – 11,0 tuhat eurot;
• Haridus – 13,85 milj. eurot;
• Sotsiaalne kaitse – 857,7 tuhat eurot.

Joonis 3. Kulud tegevusalade järgi 2025. aastal

Likviidsete varade jääk aastavahetusel moodustas 1,56 milj eurot, sellest 58,4 tuhat eurot suunatakse 2025. aasta kulude katteks.

Kokkuvõtteks võib öelda seda, et kiire elanike arvu kasvu tingimustes peab vald jätkuvalt suurema osa oma rahalistest vahenditest suunama haridusvaldkonda ning seda veel pikka aega. Kui lasteaiakohtade probleem on lahenemas, siis koolikohtadega seotud investeeringud on jätkuvalt aktuaalsed, samuti suurenevad püsikulud.

Elanike kõrgendatud ootused on samas ka muudes elusfäärides, mis seeläbi paratamatult jäävad väiksema investeeringute mahuga, kui me tegelikult sooviks. Tasakaalu leidmine erinevate elanike gruppide ootuste vahel on päris keeruline, kuna vahet peab tegema omavalitsustele pandud otseste kohustuste (nt koolikohtade tagamine) ning rajatiste või ettevõtmiste vahel, mis seda pole (nt kergteed, terviserajad või maastikukujundus). Optimismi loob samas see, et meie elanikkond on noor, tegus ja haritud ning mured, mis on reaalsus suuremas osas ülejäänud riigist ja kokku võetavad sõnapaariga "kestlik kahanemine", puuduvad. Loodame kõik koos ka seda, et suures maailmas jälle asjad paika loksuvad. Probleemid rahvusvahelises majanduses ja Ukraina sõda ei jäta oma otsest või kaudset mõju avaldamata isegi Kiili vallas, mis on kindlasti üks maailma turvalisemaid kohti.

Loe rohkem: Kiili valla 2025. aasta eelarve vastuvõtmine (Kiili Vallavolikogu 16.01.2025, nr 1)