Korraldatud jäätmevedu

Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt.

Jäätmete käitlemist reguleerivad:

Vastavalt jäätmeseadusele on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada oma haldusterritooriumil olmejäätmete, eelkõige prügi (ehk segaolmejäätmete), nende sortimisjääkide ja olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel tekkinud jäätmeliikide kogumine ja vedu. Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi olmejäätmete liike või muid jäätmeid, kui see on vajalik jäätmeseaduse nõuete täitmiseks või seda tingib oluline avalik huvi.

Kiili vallas veab alates 01.märtsist 2019 olmejäätmeid ära 2018.aasta sügisel korraldatud riigihanke võitnud AS Eesti Keskkonnateenused.

Kontaktandmed:
AS Eesti Keskkonnateenused
aadress: Artelli 15, Tallinn 10621
Tel. (+372) 640 08 00
Faks (+372) 640 08 99
e-post: tallinn@keskkonnateenused.ee
koduleht: www.keskkonnateenused.ee
Klienditeeninduse telefoninumber - 1919 (kõik kõned salvestatakse)
Tööaeg: Esmaspäevast reedeni, 9:00 - 17:00

Korraldatud jäätmevedu hõlmab
a) krundil, kus asub ühepere elamu või kuni 4 korterit:
segaolmejäätmeid (ehk prügi), suurjäätmeid, biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid;
b) krundil, kus asub asub 5 ja enam korterit:
segaolmejäätmeid (ehk prügi), suurjäätmeid, biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, paberit ja pappi ning biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid.

Köögi- ja sööklajäätmeid peab koguma eraldi mahutisse ja vedajale üle andma ka toitlustusega või toiduainetega tegelev ettevõte.

Erinevate jäätmeliikide (va suurjäätmed ja biolagunevaid aia- ja haljastujäätmed) jaoks tuleb maja juurde välja panna vastavad mahutid (konteinerid).

Suurjäätmete äravedu tuleb vedajalt eraldi tellida (saata e-kiri või helistada).

Biolagunevate aia- ja haljastujäätmete (lehed, oksad, rohi jms) vedu toimub ajavahemikul 01.aprillist kuni 30.novembrini. Äraantavad biolagunevad aia- ja haljastujäätmed peavad olema pakitud kuni 200L suurustesse pealt suletud läbipaistvatesse kilekottidesse ning sisaldama üksnes haljastujäätmeid. Kilekottide äravedu tuleb vedajalt tellida (saata e-kiri või helistada). Kilekotid tuleb paigutada vedajaga kokkulepitud asukohta.

Biolagunevate jäätmete üleandmise kohustust ei ole juhul, kui neid kompostitakse nõuetekohaselt oma krundil.

Jäätmemahuti tühjendamise sagedus:
Jäätmevaldaja on kohustatud tellima jäätmemahuti tühjenduse sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse, kusjuures mahuteid tuleb tühjendada

  • tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal väikeelamute ja kuni 4 korteriga elamute juurest vähemalt üks kord 4 (nelja) nädala jooksul, kui biolagunevad jäätmed kompostitakse oma kinnistul. Tiheasustusala on maa-ala, mis Kiili valla üldplaneeringus on määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Lisaks sellele kuulub tiheasustusala hulka Mõisaküla tänava, Väljamäe tee, Väljamäe põik ja Kanuti tänava järgi adresseeritud katastriüksused.
  • korterelamute (5 ja enam korterit), asutuste ja ettevõtete (sealhulgas teenindus-, äri- ja tootmisettevõtete) juurest vähemalt üks kord 2 (kahe) nädala jooksul;
  • hajaasustusega alal väikeelamute ja kuni 4 korteriga elamute juurest vähemalt üks kord 12 nädala jooksul, kui biolagunevaid jäätmeid kompostitakse oma kinnistul;
  • biolagunevaid jäätmeid sisaldavaid kogumismahuteid (v.a süvakogumismahutid) tuleb tühjendada vähemalt üks kord kahe nädala jooksul. See nõue kehtib nii hajaasustus- kui ka tiheasustusaladele.
  • segaolmejäätmete ja biolagunevate jäätmete süvakogumismahutit tuleb tühjendada vähemalt üks kord 4 (nelja) nädala jooksul.

Ühiselt kasutatav jäätmemahuti:
Jäätmevaldajad võivad kasutada ühismahutit jäätmevaldajate vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel:

  1. tiheasustusalal lähestikku asetsevatel väikeelamu kinnistutel või ühise õuealaga korter- ja ridaelamutes tekkivate jäätmete kogumiseks. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti;
  2. hajaasustusalal vaid maaomaniku nõusolekul rajatud nõuetele vastavas kogumiskohas (näit. jäätmemaja);

Jäätmemahuti ühise kasutamise leping (https://www.kiilivald.ee/uhise-jaatmemahuti-kasutamise-taotlus ) peab sisaldama jäätmevaldajate (lepingu sõlmijate) andmeid (kinnistu aadress, omaniku nimi, kontaktandmed), jäätmemahuti suurust ja paiknemise aadressi ja jäätmekäitluslepingu sõlmijaks oleva kontaktisiku andmeid (nimi, kontaktaadress). Ühiskasutuse leping esitatakse vallavalitsusele, kes edastab selle jäätmevedajale.

Jäätmevaldajaks (so inimene, kes peab jäätmeid ära andma) on suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri omanik, samuti isik või asutus, kelle valduses on sellised jäätmed.
Vastavalt jäätmeseadusele loetakse alates 01.03.2019 kõik Kiili valla jäätmevaldajad automaatselt liitunuks korraldatud olmejäätmete veoga. Kuigi seadus ei kohusta jäätmevaldajat vedajaga lepingut sõlmima, on lepingu sõlmimine jäätmevaldajale siiski soovitatav täpsustamaks vajalikke tingimusi (tühjendamise sagedus, mahuti asukoht, mahuti või värava lukustamine, mahuti suurus, mahutite arv ja vajadusel mahuti rentimine jms). Lepingu mitteomamine või sõlmimata jätmine ei vabasta kedagi jäätmete üleandmise kohustusest. AS-l Eesti Keskkonnateenused on kohustus vedada jäätmeid vastavalt Kiili Vallavalitsuselt saadud jäätmevaldajate nimekirjale (kinnistute omanike nimekiri) olenemata sellest, kas jäätmevaldajal on leping AS-ga Eesti Keskkonnateenused sõlmitud või mitte. Kui mõnele omanikule tuleb jäätmeveo leping, aga tal ei ole sellel kinnistul elamut, korterit või suvilat, tuleb vabastuse saamiseks (nimekirjast välja arvamiseks) teha avaldus või saata vastav kirjalik teade Kiili vallavalitsusele (aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev või e-post: info@kiilivald.ee).

Korraldatud jäätmeveost vabastuse saamine:
Kui krunti ei kasuta mingil perioodil (näiteks talvel), võib krundi omanik taotleda jäätmeveost vabastamist. Vabastuse saamiseks (nimekirjast välja arvamiseks) tuleb omanikul esitada Kiili Vallavalitsusele kirjalik avaldus. Vabastuse andmiseks peab Vallavalitsus eelnevalt kohapeal kontrollima, et jäätmevaldaja vabastamise asjaolud on tõesed ja vabastamist võimaldavad. (vt jäätmeseadus § 69). Vabastuse saanud jäätmevaldaja esitab järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole eelmise aasta vabastatud perioodi kestel elatud või kinnistut ei ole vabastatud perioodil kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita tähtajaks (20. jaanuariks) kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

Teenuste hinnakiri (kehtib alates 01.03.2019)

Kõiki liigiti sorteeritud jäätmeid saavad Kiili valla elanikud üle anda järgmistes jäätmejaamades:

NB! Enne jäätmejaama viimist kontrolli, mida ja millal seal vastu võetakse. Võta ID kaart kaasa, sest siis on teenus soodsam!