Metsloomad

Keskkonnaameti infotelefonil 1247 teatage:

vigastatud metsloomast või -linnust;
maanteel või linnas hukkunud ulukist;
tiheasustatud alal liikuvast suurest metsloomast (põder, metssiga, karu, hunt, ilves, punahirv, metskits).

Keskkonnaamet annab info edasi spetsialistile, kaasab vajadusel pääste või politsei.

Väikeste loomade kohta peaks teada andma ainult siis, kui nad on abitud (nt kuskile jalgupidi kinni jäänud vms).

Peab arvestama, et metsloom pole lemmikloom, seepärast tuleb temaga ka ettevaatlikult käituda. Metsloom on ohtlik inimesele!

Käitumisreeglid metsloomaga kohtumisel:

lähestikku sattumist, sest loom tunneb siis ohtu ja hakkab end kaitsma. Mida suurem on vahemaa inimese ja metslooma vahel, seda vähem ohtu loom tajub;
kokkupuudet, kuna ta võib levitada haigusi või parasiite nii inimestele kui ka koduloomadele;
otsese silmside loomist, sest seda tõlgendavad loomad ohuna ja vajadusena ennast kaitsta;
kiirete ja äkiliste liigutuste tegemist, sest ka seda tõlgendab metsloom ohuna, mille eest on vaja ennast kaitsta (nt rünnak enesekaitseks).

Abituks loetakse looma seisund, kui:

looduses vabalt esinev noorloom on orvustunud ning seejuures on orvuks jäämine tõendatud (st orvustumine ei saa olla pelgalt kellegi arvamus);
kui mistahes vanuses looduses vabalt esinev loom on nähtavalt vigastusega ning võib vajada seetõttu ravi;
looduses vabalt esinev loom on sattunud väljapoole oma loomulikku elukeskkonda ning tema loomulikku elukeskkonda pääsemine on välistatud ilma kõrvalise abita.