Biojäätmete käitlemine ja kompostimine

Kuidas saab olema Kiili vallas korraldatud biojäätmete sorteerimine, üleandmine või komposteerimine.

Mitmed meedias ja teistes lehtedes ilmunud artiklid on ärgitanud meiegi valla elanikke uurima, kuidas on või saab olema Kiili vallas korraldatud biojäätmete sorteerimine, üleandmine või komposteerimine, millised on elanike kohustused.
Biojäätmeid on oluline eraldi koguda, kuna neist on võimalik toota näiteks komposti ning seeläbi suunata toitained tagasi ringlusse. Biojäätmetega segunenud olmejäätmed rikuvad ära ka sellised jäätmed, mida muidu saaks ringlusesse suunata. 
Biojäätmete eraldi kogumine on olnud Kiili vallas kohustuslik kogu aeg, kuid väikeste eranditega. Jäätmeseaduse muudatus näeb ette, et hiljemalt 2023. aasta lõpuks on kõikjal Eestis kohustus tekkekohal biojäätmete liigiti kogumine ning nende kompostimine või jäätmevedajale üle andmine, kui neid ei ole võimalik tekkekohal ringlusse võtta.
Seega biojäätmete liigiti kogumise nõudest tulenevalt peavad Kiili vallas kõik jäätmevaldajad biojäätmeid eraldi koguma -  biojäätmed  tuleb kompostida nõuetekohaselt oma kinnistu piires või anda üle jäätmevedajale (seda alates uue jäätmeveohanke rakendumisega, mille kohta lisame infot jooksvalt kodulehele ja ka valla lehte).
Kui oma kinnistu piires on võimalik kompostida biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid siis tuleb sellest nüüd teavitada. See vabastab Teid biolagunevaate köögi- ja sööklajäätmete üleandmise kohustusest jäätmevedajale.
Biojäätmete liigiti kogumine ei ole tüütu kohustus vaid elustiil

Kuidas käib kompostimisest teavitamine?

Biolagunevaate köögi- ja sööklajäätmete üleandmise kohustusest (kogumismahutist loobumiseks) tuleb kõigil kompostivatel esitada avaldus (koos pildiga kompostrist). Avaldus on kinnituseks, et kogute biojäätmeid liigiti ja võtate need kohapeal ringlusesse.
Avaldust saab esitada kinnistu omanik või isik, kes on jäätmevaldajate registris registreeritud jäätmevaldajaks, seda saab teha läbi EVALD iseteeninduskeskkonna.

Iseteeninduskeskkonda minnes logi sisse ja vali: 

  1. minu jäätmetekkekohad
  2. kompostimine
  3. vali kinnistu, kus kompostid 
  4. taotle kompostimist 
  5. vali fail (lisa pilt oma kinnistu kompostrist)
  6. kinnitused (tee linnukesed)
  7. ESITA kinnitus.

Kompostijatelt võtame avaldusi vastu juba praegu (ka enne uue korraldatud jäätmeveohanke rakendumist) ja edaspidi igal ajal kui tekkib kompostimiseks vajadus/võimalus.

NB! Kõik kinnistud, kes on soetanud läbi Kiili valla soodushinnaga kiirkompostri on juba jäätmevaldajate registrisse sisestatud ning ei pea kompostimisest eraldi teavitama. Vastav info kajastub kinnistu omanikule kenasti ka iseteeninduskeskkonnas. Kellel arvuti kasutamise võimalust ei ole või iseteeninduskeskkonna kaudu kinnitust esitada ei õnnestu saab kompostimise avalduse:

Lisaküsimuste korral võtke julgelt ühendust Kiili vallavalitsuse keskkonnanõunikuga.

Tuginedes valla jäätmehoolduseeskirjale, kordame lühidalt üle nõuded kompostimisele.

Väikeelamutes (üksikelamu, kaksikelamu, suvila, aiamaja, kuni 4 korteriga korterelamu ja ridaelamu) on võimalik biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed:

  • kompostida oma kinnistu piires, selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites.
  • kinnistutel, kus kompostimis võimalus puudub on kohustatud need koguma eraldi konteinerisse ja andma üle jäätmevedajale.

Biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida ka lahtiselt aunades või anda üle jäätmevedajale teenuse tellimisel.

Väikeelamutes on biojäätmete tekkekohas kompostimine ja ringlusse võtmine eelistatud käitlemisviis.
Kortermajades (alates 5-st korterist) – on kohustus koguda biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed eraldi konteinerisse ja anda üle jäätmekäitlejale. Kohapeal kompostimine ei ole lubatud.

Kompostimiskoht (kompostrid ja –aunad) peab olema:

  • paigutatud ja rajatud selliselt, kuhu ei pääse ligi linnud, närilised ega muud loomad.
  • naaberkinnistust vähemalt 2 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti;
  • ei asu veekaitsevööndis ega karstialal;
  • ei ole kaevule (joogivee võtmise kohale) lähemal kui veehaardele määratud sanitaarkaitseala või hooldusala, kuid mitte vähem kui 10 m.

Mida tohib panna biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutisse/kompostrisse?

Kompostimine on kindlatel tingimustel toimuv biolagunevate jäätmete (orgaaniliste materjalide) lagundamise protsess, seega keelatud on komposti hulka panna jäätmeid, mis kahjustavad või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.

Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete mahutisse/kompostrisse tuleb panna: Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmete mahutisse/kompostrisse ei tohi panna:
  • liha- ja kalajäätmed, sealhulgas kalaluud, riknenud köögi- ja puuviljad või nende koorimisjäägid, leib, sai, poolfabrikaadid, pagaritooted ja kondiitritooted, juustud, munakoored ning muud tahked toidujäätmed;
  • majapidamispaber, pabersalvrätid, kohvipaks, paberfiltrid, teepakid, pabermassist munarestid;
  • toataimed, sealhulgas taimemuld, ja lõikelilled.
  • Suures mahus aia- ja haljastusjäätmeid;
  • toiduõli, piima, hapupiima, suppi, kastmeid ja muid vedelaid toite ja toiduaineid;
  • vedelikke;
  • suuri konte;
  • vanu ravimeid;
  • kassiliiva;
  • kilet, metalli, klaasi, tuhka, suitsukonisid, pakendeid, vahatatud ja kiletatud pappi, tolmuimejakotte, kasutatud ühekordseid toidunõusid, muid bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid ning ohtlikke jäätmeid.

 

Näiteid biojäätmete kompostimise võimalustest (lisatud pildid on illustatiivsed).

  • Biojäätmete kompostimine kiirkompostris.
    Kiirkomposter – (kodukomposter) on soojustatud komposter, mis on mõeldud aastaringseks biojäätmete kompostimiseks. Nii valmib kompost vaid mõne kuuga ning kompostimise protsess ei peatu isegi pakasega.


     
  • Biojäätmete kompostimine kinnises kompostris.
    Kinnine komposter – see on algajale kompostijale üldiselt kõige kiirem ja lihtsam viis alustamiseks, sest sellist kompostrit saab soetada igast ehitus- ja aiatarvikute poest. Neid pakuvad väga paljud tootjad ja neid on väga erineva väljanägemisega – suuremaid ja väikemaid. Ka hinnaskaala on lai ja algab paarikümnest eurost, kuid võib ulatuda kuni mitmesaja euroni. Kinnise kompostri võid ka ise ehitada, vooderda komposter metallvõrguga ja ehita peale kaas.


     
  • Biojäätmete kompostimine lahtises kompostris.
    Sobib biolagunevatele aia- ja haljastujäätmetele.Lahtine komposter – ise tehtud, hästi tehtud! See võiks olla 1,2mx1,2mx1,2m suur (aga võib olla ka suurem) ning seda võib ehitada ükskõik millisest olemasolevast materjalist (näiteks euroalustest vms.). Võib soetada ka uut lauamaterjali ning ise kompostikast valmis meisterdada, aga meie soovitame võimalusel taaskasutada. Eriti tublid kompostijad teevad selliseid kompostikaste üksteise kõrvale ritta mitu – üks värskete biojäätmete jaoks ning teine komposti laagerdumiseks ja esimesest ümber tõstetud komposti jaoks. Kolmas kastike tuleb kasuks valmis kõdumulla hoidmiseks, kust seda on hea vastavalt vajadusele peenardesse, murulapile või lillepotti lisada. Ise tehtud, hästi tehtud komposter on kõige loodussõbralikum.


     
  • Biojäätmete kompostimine aunas.
    Sobib biolagunevatele aia- ja haljastujäätmetele. Kompostiaun ehk hunnik – kõige lihtsam on kompostimine hunnikus, aga see on kõikidest kompostimisviisidest kõige ebaefektiivsem, sest võib hakata ajaga laiali vajuma ning lisaks pääsevad sinna hiired-rotid ja linnud kergesti ligi, samuti meelitab see ligi ka muid suuremaid/väiksemaid metsloomi. Selleks, et säilitada kompostimise kvaliteet ja aia nägus välimus, on soovitatav teha ise kompostikast (lahtine komposter) või soetada kinnine komposter.

Miks on vajalik biojäätmed eraldi sortida ja koguda?

  • Kui kogume biojäätmed eraldi, on teiste jäätmete kvaliteet kõrge. Pakendi- ja paberikonteinerid jäävad puhtaks ja kõik kogutu saab minna ringlusse. Ükski inimene ei pea kokku kallatud sodi hiljem üle sortima!
  • Biojäätmed on väga hästi ringlusse võetav materjal – kui koguda biojäätmeid liigiti, jõuab sellest ringlusesse 100 protsenti.
  • Kui panna biojäätmed segaolmejäätmete konteinerisse, satuvad need põletusse või prügilasse, kus lagunemisel eraldub metaan, mis on üks kasvuhooneefekti põhjustavatest gaasidest.
  • Biojäätmeid kodustest jäätmetest eraldi sortides on võimalik muuta segaolmejäätmed suuremas mahus materjalidena ringlusse võetavateks. Täna, kus meie segaolmejäätmetes on ca. 30% biojäätmeid, on segaolmejäätmete ringlussevõtt välistatud.
  • Biojäätmetest saab toota:
    • biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või autode kütusena.
    • kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena.
    • samuti tehakse biojäätmetest kompostmulda.
      Nõnda hoiame toitained ringluses ja kasutame vähem mineraalväetisi. Tore on ka mõelda, et rohelise bussi kütuseks on sinu kartulikoor. Nõnda liigume ringmajanduse poole!
  • Biojäätmeid eraldi koguma kohustab jäätmeseadus: kohalikud omavalitsused peavad korraldama biojäätmete tekkekohal liigiti kogumise või tekkekohal ringlussevõtu alates uuest korraldatud jäätmeveo hankest, kuid mitte hiljem kui 2023. aasta 31. detsembriks.

Kasulikku õppe- ja videomaterjali: