Mälestuskivi on paigaldatud enam-vähem kunagise Veneküla vainul olnud kooli kohale, kusjuures sellel oli kaks järku, esimene- millest pole jälgegi järele jäänud ning teine, 20. sajandi alguses eelmise peale, kui mitte vundamendile ehitatu. Viimasest on enam teada. Kooli sisemusse mahtus üks 50 ruutmeetrine klassiruum, õpetajale köök kahe toaga ja kooliteenija ruumid. Klassis oli õpetajal pult ning laulmistundide läbiviimseks väiksem viledega orel. Ajapikku tunniplaanis õppeainete nimekiri laienes ilmalike tundide kasuks. Kui varem oli esikohal usuõpetus, siis nüüd tehti õppekavas lisaks ruumi ka matemaatikale, vene- ja emakeelele, geograafiale, ilukirjale, laulmisele, poeglaste võimlemisele ja tütarlaste käsitööle.

I Maailmasõda katkestas mõneks ajaks 1917. a õppetöö, kuni 1. oktoobril samal aastal määrati kooli juhatajaks Paul Rass. Eesti Vabariigi tekkega 1918. aastal muutus usuõpetus vabatahtlikuks, kool eestikeelseks ning õppeainetele lisandusid loodusõpetus, füüsika ja ajalugu. 1919. a seoses mõisate riigistamisega muutus ka Sausti mõisa omand ning see läks koolile. Piirkonna haridusloos algas sellega uus etapp.

Koostas Ardo Niinre Kiili Gümnaasiumi loo põhja