Salme Susanna Hinnov (13.11.1924 - 28.04.2015) oli Sausti kooli direktor pikka aega 1951. a septembrist - 1. septembrini 1980, seega Stalini -Brežnevi ajal ja edasi õpetaja 1. septembrist 1980 - 1. septembrini 2000, mille sisse jäi ka Eesti taasiseseisvumine. Pedagoogilist staaži kogunes selle aja jooksul 54 aastat. Kuid võim on väline, inimene talitab ikka oma sisemiste põhimõtete järgi. Salme vaimset vundamenti direktorina ja õpetajana võib koondada kolme sententsi: Konfutsionalistlikku kõlbluse kuldreeglisse:

• „Ära tee teisele seda, mida Sa ei taha, et sulle tehtaks."
• Aristoteleslikku: „Julge algus on pool võitu."
• Tammsaarelikku: „Tee tööd, näe vaeva- siis tuleb ka armastus."

See triaad saatis Salmet kogu tema pika, 91 aastat kestnud elu.

Salme Susanna Hinnov sündis 13.11.1924. a kell 1.00 Läänemaal Aulepa (rootsi keeles Dihliti) külas Vanatoa talus.

On hämmastav, kui oskuslikult suudab Salme meid oma minevikupiltides kaasa viia lapse- ja neiupõlve olustikku Läänemaal  memuaaride „Tagasi lapsepõlvemaale ja lapsepõlve" kaudu.

Aulepa küla, seal olnud majad, inimesed, ema Maria ja isa Johannes Ambros (1935. aastast eestindatult Rajala) omandavad tema kirjutatu järgi värvi; ammu kadunud inimesed hakkavad elama, taustaks aastaaegades vahelduv Läänemaa loodus.     

Koolitee algas 1932. a ja viis naaberkülla Sutlepas, kuhu maanteed mööda oli 4 km.  Võib vaid ette kujutada, kuidas tüdrukutirts vaatas suuril silmil koolimaja igat detaili: aknaid, eeskoda, tilaga kätepesemisnõud, klassiruumi, kus koos õppisid kolme klassi õpilased.  Ning muidugi on meile elavaks tehtud kooli õpetajad: tõredavõitu pr Palm, kes sundis vasakukäelist Salmet sulepead paremas käes hoidma, südamlik Mare Leever (Laanjärv), kes õhutas lapsi kodukoha muistendeid koguma ja  kodukaunistamisliikumisega tegelema. Tema eeskujul tahtis Salmegi saada õpetajaks. Erilise elamuse jättis Salmele president Konstantin Pätsi visiit Noarootsi poolsaarele. 1938. a sai Sutlepas kooliaeg läbi. Kooli poolt kingiti talle märgiline Helmi Mäelo raamat „Salme astub ellu."

Sutlepale järgnes Haapsalus tütarlaste täienduskool ehk nn „pruutide kool", mille jooksul saatis teda igatsus 14 km kaugusel oleva kodu järele. 1940. a sügisel algas koolitee Haapsalu Gümnaasiumis. See oli  punase nõukogude aja vastuseta küsimuste aeg, millega kaasnes küüditamise hirm ja ärevus. Lapsepõlve idüllilised ajad olid läbi saamas. Algas sõda ning  noormehed said mobilisatsiooni kutse, see oli kui jäine rahehoog vaikse sõdadevahelise Eesti Vabariigi elu kõrval. Elanike käest korjati raadioaparaadid. Saksa ajal kehtis tšekisüsteem, suhkrupeedist aurutati siirupit. Jalatsiteks said puukingad või pastlad. Algas rootslaste Rootsi siirdumine. Kuid Salme ema ja isa otsustasid jääda. Nii Salmegi. Algas järjekordne mobilisatsioon, seekord saksa sõjaväkke. Kogu klass oli mobiliseerituid saatmas. Lõkke ääres Paralepas olid kõik tõsised ja järsku said 16-17aastastest  murelikud „vanad inimesed". Milline oli kas ühel või teisel pool sõdinud noormeeste saatus, see jäi tihti vastuseta?

Peale Haapsalu Gümnaasiumi humanitaarharu järgnesid Salme õpingud Haapsalu Pedagoogilise Kooli Kaugõppe osakonnas ja seejärel alates 1946. aastast, vahetult peale sõda, oli ta õpetaja Lehmja koolis.

Ühel heal päeval, 1951. a saabus kooli Harju rajooni haridusosakonna juhataja Gustav Saag ning vaatamata Salme vastupunnimisele andis talle käsu hakata Sausti Kooli direktoriks. Oli Stalini aeg ning vastuvaidlemist ei sallitud.

Võib vaid ette kujutada Salme esmakordset saabumist Sausti mõisa, kus paiknes kool. Aknad olid sõjast räsitud, kõik väärtuslik sõjamöllus kaduma läinud. Ustel- akendel puudusid hinged ja  käepidemed. Küte - seda polnud ollagi. Õpetajad käisid koos emadega Kurnalt maaparandusobjektilt kütteks võsa toomas. Hiljem saadi täitevkomitee kaudu turvast, mis tuli ise - oma jõududega Ülemiste jaamast ära tuua. 1. septembril avati kool kolmekomplektilise ja 7-klassilisena.

Kui muidu on Salme kirjeldused alati optimistlik-emotsionaalsed, siis seda aega meenutades on ta kasutanud sõna „raske". Ju see siis nõnda oli. Lisaks sõitis ta jalgrattal hommikul 15 km Lehmjalt Sausti ning õhtul tagasi, sest pojad Priit-Juhan ja Toomas ootasid ema.

Kui alguses polnud kõiki õpetajaidki, siis pikkamööda nad leiti ja kujunesid ajapikku kooli pedagoogide raudvaraks: Laine Kahu (Anton), Mart Kahu, Olivia Vahtramäe (Sturm), Tagira Neverdinova, Mari-Ann Urb (Rannik), Hillar-Endel Põldoja, Eimar Kaasik, Rutti Kallas. Ning siis ka legendaarne Paul Rass, kes vabanes 1958. a Irkutski oblasti Ozjorlagist. Viimane oli andekas näidendite kirjutaja, nende lavastaja ning näärivana.

Sausti 7-kl Kooli õpetajad 1963. a. Vasakult Paul Rass, Ruth Kallas, Hillar- Endel Põldoja, Salme Susanna Hinnov, Laine Kahu (Anton), Eimar Kaasik, Oliivia Vahtramäe (Sturm), Olev Rannik, Helgi Ploompuu, Martin Kahu. - Priit-Juhan Hinnovi fotokogu

60ndatel elu ja olu normaliseerus, kuid norm tuli ikka ülalt. Koolis saavutati 95 õppeedukuse protsendiks ning vaid õpetajad teavad, kuidas. Kool ei saanud läbi kolhoosita Rahva Võit ning ka kolhoosil oli kooli vaja, sest noortel kolhoosnikeks hakanud inimestel olid peredes lapsed ja neid tuli koolitada. Kolhoosi üldplaan nägi keskuse väljaehitamist Venekülla ja eks siis pidi ka kool järele tulema. Limiitide ja fondide ajastul oli kõigest puudus ning riikliku reguleerimiseta oli võimalik saada vaid sõnnikut kooliaia tarbeks. Kui oli soov vähegi viisaka väljanägemisega haridustemplit ehitada, tuli minna väga kõrge ülemuse juurde, kelleks oli Toompeal  Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Arnold Green.

Ilmselt saadi luba kivide jm ehitusmaterjali muretsemiseks, erakorraliselt koolimaja õliküttele viimiseks, võimla juurdeehituseks ja elektripliitide ostuks kööki. Kes aga ehitaks? Vangid! Nõukogude Liit on algusest peale ikka tasuta tööjõuna vange kasutanud. 1964. a augustis mõõdeti sisse koolimaja krunt, ehitus algas 1967. a vangide ohjamiseks kõrge tara, valvetornide ja väravaväljapääsu ehitamisega. Lammutati ka 1919. aastani haridusasutuseks olnud vana koolimaja, mille asukoht oli enam- vähem kunagise kooli garaaži asukohas, praeguse köögibloki juures. Seda tähistab praegu mälestuskivi.  Kolhoosi abi asjaajamises oli väga suur, kuid ka tasu selle eest vääriline: Nabala koolimaja ja Sausti mõis koos kõrvalhoonetega said kolhoosi omaks.

1968. a 1. september oli oluline päev nii Salmele kui kogukonnale. Kaks kooli: Sausti ja Nabala 8- kl koolid suubusid ühte Sausti 8-klassilisse kooli asukohaga Venekülas (praegune Kiili alev). Kooli direktori rolliks oli koolimaja sisseseadmine kabinetsüsteemiks ning kooli ümbruse korrastustööde koordineerimine: staadion, mille rajamise eesotsas oli kehalise kasvatuse õpetaja Olev Rannik ja kooliaed, kuhu rohkelt panustas õpetaja Villem Niglas, nõudsid palju tööd.  Muretseti isegi paljundusaparaat, mida koos õhupüssiga hoiti kümne taba taga, sest toonane võim kartis väga vaba sõna.

Kooli kollektiivi töö tulemusena muutus kool säravaks ja positiivselt eristuvaks ülejäänud Eesti NSV haridusmaastikul. Tippkool tõmbas ligi delegatsioone lähedalt ja kaugelt. Ikka külastati tunde, kostitati külalisi lõunasöögiga, kokatädisid tänati ning nii mõnigi Moskva daam sai kaasa pirukate valmistamise retsepti.

1980. aastal otsustas Salme-Susanna Hinnov taanduda kooli direktori kohalt, loovutades selle Hillar- Endel Põldojale. Salme jäi ajaloo, eesti keele, vajadusel ka bioloogia õpetajaks ning pikapäevarühma kasvatajaks ja seda 20 aastaks. Suurimat rõõmu valmistas talle Eesti taasiseseisvumine, oli ta ju ise sündinud vabas Eestis ning tema isa Johannes võitles Vabadussõjas.

Suure elutöö ja koolile pühendumise eest otsustati Salme-Susanna Hinnovile püstitada 2015. a meenutuspink, millel tekst „Tempora mutantor nos mutamur in illis". „Ajad muudavad meid ja meie muutume neis". Sellele sententsile võiks lisada herakletitosliku „Panta rhei"- „Kõik voolab."

Kasutatud allikad:

• Salme Susanna Hinnov. Tagasi lapsepõlvemaale ja lapsepõlve (mälestused)
• Kruus Olav. Salme Hinnov: raskeim oli esimene, 1951. aasta koolitalv. Kiili Leht, nr 10. 31. oktoober 2005
• Kullamaa Esta, Niinre Tiina, Tooming Marko. Kiili valla tunnustuse Aastate tegu saab Salme- Susanna Hinnov. Kiili leht veebruar 2015
• Tee tööd, siis tuleb ka armastus. Kiiliknups. Kiili Gümnaasiumi blogi. https://kiiliknups.wordpress.com/2008/10/21/tee-tood-siis-tuleb-ka-armastus/ Vaadatud 21.03.2022