Üleriigiline planeering “Eesti 2050” ootab tutvuma

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Pressiteade
26.02.2026

Sellest nädalast on avalikul väljapanekul üleriigilise planeeringu eelnõu, millega kavandatakse Eesti ruumiplaani järgmiseks 25 aastaks. Planeeringu visioon toetab arengu suunamist läbi tugevate keskuste üle Eesti.

„Näeme, et inimesed soovivad tegelikult elada igal pool Eestis ja selle peab võimalikuks tegema. Me pole vaid kolme linna riik," märkis majandus- ja  tööstusminister Erkki Keldo. "Planeeringu peamiseks sihiks on eneseteostusvõimaluste ühtlasem paiknemine - anda elanikele Eesti erinevates piirkondades kindlustunne, et töökohad, põhiteenused, ühendused ja hea elukeskkond on olemas ja säilivad. Riigi prioriteet on tugevate keskustega Eesti, kus ka aastal 2050 pakutakse kõike eluks vajalikku." 

Tema sõnul on seda võimalik mõjutada asustuse suunamise ja läbimõeldud maakasutusega. „Üleriigiline planeering ei ütle, kui lai tee kuhu viib või milline maja kuhu tuleb, ent annab ette põhimõtted, kuidas neid valdkonniti mingis piirkonnas paigutada. Elanikud saavad olla kindlad, et kodukoha arengul on vundament, millele rajatakse riigi investeeringud - teed, ehitised, tööstusalad jm," selgitas minister.

Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahanevad. Teadlaste prognoosi järgi oleks tänaste trendide jätkudes aastaks 2050 enamikes omavalitsustes elanike arv vähenenud veerandi või poole võrra.

Ministeeriumi planeeringute asekantsleri Ivan Sergejevi sõnul on üleriigiline planeering  hoob ruumiarenguid suunata, kuna on aluseks kõigile teistele planeeringutele nii avalikus kui erasektoris. „Kogu riiki hõlmav planeering on teejuht, mis paneb paika ühtsed põhimõtted, et piirkondades sünniksidläbimõeldud ruumilised otsused jaareng."

Koostatud planeeringulahendus seab fookusesse ajalooliselt kujunenud ja majanduslikult tugevad keskused üle Eesti. „Oluline on suunata tähelepanu keskustele, kel on tugevust, et tõmmata kaasa ümbert väiksemaid kohti. See on potentsiaal - võimendus, mida ära kasutada," tõi Sergejev välja.

„Ajad on muutunud, inimeste elu ja tegutsemine ei piirdu enam ühe küla või omavalitsusega. Ent kõik eluks vajalik võiks kättesaadav olla oma kodupiirkonnas. Tugevad keskused koos ümbritsevate asulatega saaksid seda pakkuda." 

Tutvu planeeringuga: www.riigiplaneering.ee/yrp   

Üleriigiline planeering „Eesti 2050" ja selle mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 31. märtsini, mil kõigil on võimalik dokumentidega tutvuda ja arvamust avaldada. Eriti oodatud on ettepanekud, mis aitavad lahendust edasi arendada.

Huvilisi oodatakse ka kevadel toimuvatele avalikele aruteludele. Lisainfo: www.riigiplaneering.ee/sundmused