Lemmikloomad ja metsloomad

Lemmiklooma pidamisel tuleb tagada looma heaolu arvestades seejuures ka naabrite ja teiste elanikega, et lemmiku pidamine neid liigselt ei häiriks. Oluline on veenduda, et ükski lemmik hulkuma ei pääseks ja avalikus kohas jalutamas käies tuleb lemmiku väljaheited ise ära koristada. Mida teha, kui lemmikloom on kadunud või leiate hulkuva looma?
Lemmikloomade pidamine Kiili vallas

Lemmiklooma pidamise nõuded ei ole ülemäära keerulised - taga, et loomale oleks kõik eluks vajalikud tingimused loodud: toit, hooldus ja hoolitsus, suhtlus, liikumine. Ole hoolas, et loom ei pääseks hulkuma ning ei ohustaks teisi loomi ja inimesi. Avalikus kohas oma lemmiku järgi koristamine on samuti omaniku kohustus. Looma tervise jälgimiseks tuleb temaga käia regulaarselt loomaarsti juures. Lisaks tavapärasele tervisekontrollile tuleb looma vaktsineerida. Lemmiklooma võtmisel ole valmis pikaks pühendumiseks, lemmikloom jääb sinuga aastateks!

 koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise eeskiri 
Kiili valla koerte, kasside ja teiste lemmikloomade pidamise nõuded on sätestatud eeskirjas. Eeskirja täitmine on kohustuslik kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kelle omandis või valduses on lemmikloom.

Loom peab olema märgistatud mikrokiibiga ja registreeritud lemmikloomaregistris tema kolmanda elukuu jooksul või looma omandamisest kümne kalendripäeva jooksul tegevusluba omava veterinaararsti poolt. Erand kehtib veterinaari poolt diagnoositud raskelt haigete ja/või vähemalt 12-aastaste loomade suhtes – siis peab olema tagatud muu identifitseerimisviis, näiteks kaelarihm koos loomapidaja kontaktandmetega.

Pildil on hall kass ja pruuni värvi koer, kes on armsalt ninad vastakuti ja sõbralikud

Looma pidamise tingimused ja kohustused

Looma pidamisel tuleb tagada liigikohased pidamistingimused (sobiv mikrokliima ja ruum või ehitis, koera puhul tuleb tagada ka liikumisvajadus) ning piisavas koguses vett ja toitu.

Samuti tuleb järgida veterinaar-, sanitaar-, hügieeni- ja vaktsineerimisnõudeid ning vajadusel teavitada viivitamatult veterinaarjärelevalveametnikku või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti kui loomal esineb marutaudi või selle kahtlus.

Looma on lubatud pidada loomapidajale kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil selle omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud viisil, et oleks välistatud looma omal tahtel välja pääsemine ja/või inimestele või teistele loomadele kallale tungimise võimalus. Koera puhul on soovitatav paigaldada territooriumi sissepääsule ja/või piirdele tema olemasolust informeeriv hoiatussilt. 

Korterelamus lähtutakse loomapidamisel lisaks ka korterühistu põhikirjast ja/või kodukorrast ning muudest elamu ühist haldamist käsitlevatest dokumentidest.

 

Loomaga avalikus ruumis

Avalikus kohas loomaga viibimisel tuleb tagada teiste loomade, inimeste ja vara ohutus ning avalik kord, kasutades jalutusrihma või kandmisvahendit ja vajadusel suukorvi või koonurihma. Kui läheduses on teisi inimesi või loomi, peab koer olema lühikese (maksimaalselt 2 meetri pikkuse) jalutusrihma otsas ning suukorviga või koonurihmaga. Pimedal ajal peab loomale olema kinnitatud helkur, helkurrihm, helkurvöö või muu sarnane ese. Jalutusrihmata võib koeraga viibida spetsiaalselt koerte treeninguks, jooksutamiseks jm eraldatud ja tähistatud territooriumil või inimasustusest eemal asuvates kohtades, kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle.

Ühistranspordis peab koeral olema jalutusrihm ja suukorv (v.a koertel, kes on kandmisvahendis). Kasse on lubatud ühistranspordis vedada kandmisvahendis, mis ei ohusta kassi tervist ja on põgenemiskindel.

Keelatud on lubada loomal reostada avalikku kohta ning loomapidaja on kohustatud koristama avalikus kohas väljaheited. Samuti ei või viibida loomaga vastava keelumärgiga tähistatud kohtades (ei kehti vaegnägija juhtkoera suhtes).

Looma kadumine, surm või omaniku vahetus

Hulkuv ja segaduses koer võib inimesi hirmutada ja olla neile ka ohtlik. Nii koertel kui kassidel on omapäi hulkudes suur oht auto alla jääda, koertelt pureda saada või sattuda pahatahtliku inimese kätte. Hulkuvad steriliseerimata või kastreerimata kassid suurendavad ka kodutute ja soovimatute kasside hulka. Hulkuvad loomad on haiguste, sh ka marutaudi edasilevitajad, kuna hulkuvad loomad on sageli vaktsineerimata. 

Looma kadumisel peab loomapidaja viivitamatult korraldama looma otsimise, teatades hiljemalt kuni 14 päeva jooksul looma kadumisest MTÜle Hoiupaiga loomad.

Looma surma korral peab loomapidaja tegema ise vastava kande lemmikloomaregistris või teavitama sellest vallavalitsust või veterinaararsti. 

Loomapidaja, kes soovib oma loomapidamise lõpetada, peab tagama looma viimise tegutsevasse varjupaika või otsima ise loomale uue loomapidaja või korraldama nõuetekohase eutanaasia.

Loomapidaja vahetumisel peab uus pidaja tagama, et see kajastataks lemmikloomaregistris, sisestades kehtivad andmed uue omaniku kohta.

Lemmikloomaregister

Loomade üle peetakse arvestust kohalike omavalitsuste lemmikloomaregistris, kuhu tuleb kanda kõik alaliselt või peamiselt valla territooriumil peetavad loomad. Registrisse saab sisestada andmeid loomapidaja ise ning vallavalitsus või veterinaararst esitatud ankeedi alusel.

Lemmikloomaregistrisse sisestatakse:

  • loomapidaja nimi, isikukood, elukoht, telefoninumber, e-posti aadress ning juriidilise isiku puhul tema nimi ja looma heaolu eest vastutav isik;

  • looma liik, tõug, sugu, nimi, sünniaeg, värvus, eritunnused või looma kirjeldus;

  • looma mikrokiibi kood.

Lemmikloomaregistris saab loomapidaja ise muuta oma telefoninumbrit, e-posti aadressi ning sisestada looma surmaaja. Vallavalitsus või veterinaararst saavad muuta loomapidaja ja looma andmeid. 

 

metsloom rebane

Metsloom on hätta sattunud? 

Helista riigiinfo telefonile 1247, kui kohtad: 

  • abitusse seisundisse sattunud metslooma;
  • maanteel vigastatud või hukkunud suurulukit (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder, metskits);
  • maanteel (riigiteel) hukkunud muud looma;
  • looduses vigastatud või hukkunud I või II kaitsekategooriasse kuuluvat looma (sh lindu);
  • looduses vigastatud või hukkunud suurkiskjat (hunt, karu, ilves, hallhüljes).

Kohalikule omavalitsusele helista, kui näed kohalikul teel või tänaval hukkunud looma. Hättasattunud ja abitute metsloomade abistamist korraldab Keskkonnaamet koos Päästeametiga.

Lisainfot leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Kui leiad hulkuva looma, anna teada:

Cats Help MTÜ - telefon 5656 7669, catshelp.ee

Loomade hoiupaik - telefon 631 4747, pets.ee 
või võta ühendust vallavalitsuse heakorra järelevalve spetsialistiga.

Kontakt ja lisainfo

Sigrid Filjakov

heakorra järelevalve spetsialist

Puhkab 19.06.2026-07.08.2026. ASENDAb keskkonnanõunik Margit kuulmann

haridus: kõrgem

Puhkab 19.06.2026-07.08.2026. ASENDAb keskkonnanõunik Margit kuulmann

Viimati uuendatud 15.06.2026

search block image

Kas sellest lehest oli abi?