Lähisuhtevägivald, sealhulgas perevägivald on igasugune vaimne, füüsiline, seksuaalne või majanduslik vägivald inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega lähisuhtes, sh suguluses. Lähisuhtevägivalla all võib kannatada iga inimene olenemata tema soost, east, rahvusest, rassist ja seksuaalsest sättumusest.
Lähisuhtevägivald mõjutab alati peres elavaid lapsi, seda ka siis, kui vanemad otseselt lapse suhtes vägivaldsed ei ole. Laste vägivalla kogemused võivad põhjustada vaimse tervise ja käitumisprobleeme. Lisaks võib kokkupuude vanemate vahel toimuva vägivallaga mõjutada laste füüsilist tervist, arengut, tunnetust ja õpitulemusi.
Kuidas lähisuhtevägivalda ära tunda?
-
Füüsilise vägivalla korral tekitab üks inimene teisele füüsilist valu: lööb teda, kägistab jne. Füüsilist vägivalda on kõige lihtsam ära tunda.
-
Psühholoogilist vägivalda iseloomustab hirm vägivallatseja ees. Siia kuulub emotsionaalne väärkohtlemine, millega kaasneb teise inimese väärikuse õõnestamine. Sageli isoleerib väärkohtleja inimese sõpradest, perekonnast, koolist ja töötamisest.
-
Seksuaalse vägivallal on mitmeid vorme: muu hulgas soovimatu puudutamine, seksuaalse sisuga telefonikõned, kirjad või muu pornograafilise materjali pakkumine, seksi pealesurumine, vägistamiskatse, vägistamine.
-
Majandusliku vägivalla korral muudab üks inimene teise endast rahaliselt sõltuvaks, näiteks kontrollib pangakontot või keelab käia tööl või koolis.
Kuidas end vägivaldses suhtes kaitsta?
-
Kui tunned, et olukord on sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada politseisse – nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.
-
Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. On hea, kui saad plaani koostada turvalises paigas.
-
Kui koostad turvaplaani, siis kaalu kindlasti ka võimalust minna turvalisesse paika juba täna.
-
Usalda oma instinkte. Kui tunned, et oled ohus, siis tõenäoliselt see nii ongi. Vahel on vägivallatseja käitumisest näha märke, et ta on ärritumas ja võib vägivalda kasutada. Paki valmis hädavajalikud asjad ja varu võimaluse korral piisavalt raha. Jäta need asjad sõbra juurde või tööle. Ole valmis lahkuma esimesel võimalusel ohutusse kohta, näiteks naiste turvakodusse.
-
Lepi lähedastega kokku abikutsung või salasõna (SMS, kokkulepitud ikoon Messengeris, Whatsappis vms), millega saad turvaliselt märku anda, et oled ohus. Lepi ka lastega kokku salasõna.
-
Hoolitse vigastuste korral selle eest, et saad esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui sulle endale esmapilgul tundub.
- Räägi ka lastega kodus toimuvast vägivallast ning õpeta lastele, kellega võtta ühendust, kui nad on koos vägivallatsejaga ja kardavad.
Kontakt ja lisainfo
Karmen Heinmaa
laste heaolu spetsialist
laste õiguste ja huvide kaitse ning juhtumipõhine töö peredega
kõrgem, sotsiaalteaduse magistrikraad sotsiaaltöös
laste õiguste ja huvide kaitse ning juhtumipõhine töö peredega
Viimati uuendatud 18.12.2025
